3. klass sai läbi :)

See kooliaasta oli väga tore, eriti meeldis mulle sügisene matk Pärnu rannaparki. Mulle meeldis ka linna loodusviktoriin, kus saime oma võistkonnaga esimese koha. Veel oli palju toredaid asju, mida me koos tegime. Vahel rääkis õpetaja põnevaid jutte. Kõige toredam on aga see, et me oma klassiga tantsupeole pääsesime.

Oleme sel õppeaastal palju lugenud. Marta on lugenud 72 raamatut, mina aga 77. Tegelikult oleme me rohkemgi lugenud, sest mõned raamatud meeldisid meile eriti ja neid lugesime mitu korda. Täna saime tunnistused ja kiituskirjad. Marta sai lisaks ka noore teaduri märgi.

Nüüd hakkame vaheaega nautima ja tantsupidu ootama. Kindlasti ka loeme. Võtame autoga reisides alati ka raamatuid kaasa.

Ilusat suve!

Tuuli

Kooliaasta hakkab lõppema

Seekord ei kirjuta ma raamatust. Hoopis kooliaasta lõppemisest ja mida kõike meil sel puhul plaanis teha on.

Aasta alguses oli päris tore jälle kooli minna ja õppima hakata, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin suve peale mõtlema. Koolis käia on siiski tore ja meile Tuuliga meeldib tegelikult kool väga. Nüüd on aasta peaaegu läbi ning ees on mitu toredat ekskursiooni, spordipäev ja orienteerumispäev. 30. mail läheme me loodusmajaga Tallinna loomaaeda. Me oleme kaks korda seal käinud. Kõige rohkem tahaksin uuesti näha elevante. Loodusmajas on meie parimad sõbrad Epp ja Marta. Me oleme juba ammu kokku leppinud, et bussis istub Tuuli Epuga ja mina Martaga. Oleme ära terve päeva 🙂 31. mail läheme me klassiga Tallinna Energiaavastuskeskusesse ja Tervishoiumuuseumi. Ma ei ole neis kummaski varem käinud ja sellepärast ootan ekskursiooni põnevusega 🙂 1. juunil meil jällegi tunde ei ole, sest rannapargis on orienteerumispäev. Meile antakse kaart ja mingi ülesanne, mis meil tuleb ära teha. Peale seda peame kuskil pikniku. 7. juunil on meil spordipäev. Sellest ma eriti palju ei tea aga pole midagi. 8. juunil on meil aktus ja siis jõuab kätte kaua oodatud suvi. Suvel tuleb tantsupidu ja me oleme peaaegu terve nädala üksi kodust ära 🙂

Marta

Mia, Konrad ja avanevad uksed

Väike Mia jalutab tänaval ning leiab trepi pealt minestanud ja katkise peaga mehe. Ta kutsub kiirabi. Arstid tahavad mehele rohtu anda. Mees ärkab üles ja väidab, et tal pole midagi viga, kuid ta ei mäleta, kes ta on ja mis on ta nimi. Mees lahkub ja läheb pargi poole. Mia on kõike seda ühe maja tagant vaadanud ja hiilib mehele järgi. Mees näeb Miat ja tahab teada, miks teda jälitatakse. Tüdruk ütleb, et on mehe pärast mures ja tahab teada, kuhu ta läheb ja mida ta endast mäletab. Mees ütleb, et mäletab, kui oli ühes põlevas majas ja aitas inimesi välja. Ainult väike poiss jäi sisse. Veel mäletab ta, et läheb majja poisile järele, aga majast välja minnes satub ta põlevasse tuppa. Ta läheb akna juurde ja ronib mööda vihmaveetoru alla. Selleks ajaks on poiss surnud. Mia otsustab mehele magamise jaoks teki tuua ja mees nõustub. Ta tahab, et teda hüütakse Konradiks. Kui Mia on teki toonud, otsustab Konrad väikese kioski katusele ronida. Kui ta üles jõuab, näeb ta seal väikest triibulist kassipoega. Mia soovitab kassile nimeks panna Triibik, sest kass on väga triibuline. Konrad ärkab öösel üles, sest ta on vihmast läbimärg. Ta tahab minna kioskisse  aga see on lukus. Ta mõtleb, et uks võiks avaneda ja uks avanebki.  Ta proovib uuesti ja uuesti ning läheb lõpuks sisse. Hommikul ärkab ta selle peale, kui müüja uksest sisse tuleb. Müüja ehmatab väga kassi ja Konradi nähes. Varsti nad sõbrunevad. Selgub, et müüja nimi on Miralda. Konrad lahkub peagi, kuid lubab tagasi tulla. Teel kohtab Konrad väikest tühja kõhuga mehikest, kes on vaene. Konrad annab talle Miralda kaasa antud võileibu. Mehike räägib, et ta on vaene sellepärast, et teda lastakse igalt poolt lahti. Näiteks on ta töötanud tordiviijana. Ta lasti lahti, kui torti viies keeras veoauto järsult teele ja koogid kukkusid ümber. Teinekord viis ta arbusse turule, aga ta ei pannud luuki korralikult kinni ja arbuusid veeresid välja. Õhtul saavad Mia ja Konrad kokku. Konrad tutvustab Miat ja Miraldat. Miralda räägib, et park mis kioski kõrval on, tahetakse maha raiuda ja sinna parkimismaja ehitada. Miralda on kurb, sest seal on üks hästi ilus puu, mida talle meeldib vaadata. Pärast lähevad Miralda ja Konrad kohvikusse ja kuulevad kahte meest rääkimas. Üks on paks ja teine peenike. Paks mees räägib, et ta teab, kuidas linnapea nõustuks tegema parkimismaja. Selleks on tal Indiast toodud eriline pulber. Kui seda süüa ja pulbri sööjalt midagi paluda, siis palve täitubki. Raamatu lõppu ma ära ei räägi, aga see oli tore raamat!

Raamat, millest kirjutasin: Kätlin Vainola “Mia, Konrad ja avanevad uksed” (Tänapäev, 2008)

Tuuli

Halb tüdruk on jumala hea olla

Raamatu lood toimuvad ühes kolhoosialevikus, kus tüdrukutel on moes sassoonsoengud. Li, tema väike vend Sass, väike õde Lotta ja naabripoiss Taavi on selle raamatu peategelased. Üks toredamaid lugusid oli see, kui nad õuest kanamune leidsid ja neid naabrite garaaži seina peale loopisid. Veel naljakam lugu oli see, kui lapsed suusatasid ja mängisid spordisaadet ning Li kommenteeris: “Nüüd hakkab sõitma Taavi Tatikas.”. Kolhooside aeg oli teistsugune ja tänapäeval on lastel sellest raske aru saada. Sellegipoolest oli raamat väga tore ja naljakas ning sai lugeda teistsugusest ajast.

Raamat, millest kirjutasin: Kätlin Kaldmaa “Halb tüdruku on jumala hea olla” (Varrak, 2016)

Tuuli

Jõululugu

Nikolas elas ühel väikesel saarel koos ema, isa ja väike õde Aadaga. Ühel päeval läksid ema ja isa koos Aadaga mandrile arsti juurde, kuid juhtus õnnetus. Nende paat läks ümber ja nad uppusid. Külarahvas otsustas, et iga pere võtab Nikolase aastaks enda juurde elama. See oli neist väga kena, kuid Nikolasel tuli kogu aeg ümber harjuda ja ta igatses väga oma pere. Igal aastal jõulude ajal oligi kolimine uude perre. Tänutäheks hakkas Nikolas salaja kinke tegema nende perede lastele,  kelle juures ta oli olnud. Ajapikku sai neid peresid palju. Alati viis ta kingituse ka Aadale.

Edaspidises elus oli Nikolasel ainult üks sõber. Ta hoidis pigem omaette ja sõbrustas teistega vähe. Kingituste saajaid aga tekkis üha juurde. Kui Nikolas ära suri, jätkasid kingiringi ta lähedased. Nii said olema jõuluvanad ja kinkide jagamise komme.

Raamat oli nii huvitav, et lugesin selle ühe päevaga läbi. Vahepeal oli ka päris kurb. Rohkem ma raamatu kohta ei räägi ja soovitan kõigil ise lugeda!

Raamat, millest kirjutasin: Marko Leino “Jõululugu” (Sinisukk, 2015).

Marta

Tom Sawyer ja Huckleberry Finn

Raamatu tegevus toimub vanemal ajal Ameerikas, kui neegrid olid veel orjad ja jõgedel sõitsid aurulaevad. Esimeses osas tuleb juttu ulakast poisist Tom Sawyerist, kes ei veeda ühtki päeva ilma pahanduseta. Tal on tädi Polly, õde Mary ja vend Sid. Tom kavaldab oma tädi kogu aeg üle, kuid seevastu on Sid väga korralik. Mulle meeldis, kui Tomi sunniti nädalavahetusel planku võõpama ja kõik poisid pilkasid teda sellepärast. Tom aga ütles, et see polegi kellegi töö ning pärast hakkasid teised talle selle eest lausa maksma, et saaks ka natuke planku  värvida. Ta oli nii kaval poiss, et suutis isegi oma kohustused teiste õlule veeretada ja teised maksid selle eest veel peale ka.  Lõpuks leiab Tom oma sõbraga suure varanduse.

Raamatu teises osas  on juttu Tomi sõbrast Huckleberry Finnist. Huck on kodutu poiss, kelle ema on surnud ja isa joob ning hulgub ringi. Kuna Huckil polnud kodu ja oli isaga tülis, otsustas ta neeger Jimiga ära põgeneda. Koos ehitasid nad parve ja sõitsid sellega jõge mööda minema. Üheskoos oli neil väga palju seikluseid. Nad  sõitsid mööda paljudest  kohtadest ja kohtusid erinevate inimestega. Teiste seas ka kelmide ja sulidega, kellega neil palju tüli oli, aga muidugi oli ka lahkeid inimesi. Osa lõpus kohtub Huck jälle Tomiga, kellega koos päästavad nad ära vangi pandud Jimi.

Raamat on väga lõbus ja põnev. Eriti soovitan seda lugeda poistel, sest seal on palju seikluseid!

Raamat, millest kirjutasin Mark Twain “Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused.” (Eesti Raamat, 1989)

Pildiotsingu tom sawyer seiklused huckleberry finn tulemus

Marta

Häid munadepühi!

Häid pühi!

Meil käis täna lihavõttejänku. Ta oli kingitused ära peitnud ja kirja külmkapi peale jätnud. Nii, et me pidime kingitused üles otsima. Jänes tõi meile raamatud “Vabandust, aga mis asja?!” ning “Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused”. Me hakkasime neid juba lugema. Algus on päris põnev.

Seekord värvisime mune kurkumi, punase kapsa ja sibulakoortega ja nüüd on meil mune kolme sorti: kollased, sinised ja kirjud.

Marta ja Tuuli

Mina, nohik

Harriet Manners on 15- aastane ja ta on nohik. Harriet ei ole üldse popp, talle ei meeldi mood ja ta koolikoti peale on punaste tähtedega kirjutatud Nohik. Harriet on kohmakas ja temaga juhtub kogu aeg igasuguseid äpardusi. Harrieti meelest vihkavad teda kõik. Ta on isegi teinud nimekirja nendest nimedest. Lõpuks on neid lausa üheksa. Õnneks on Harrietil ka üks sõber, Nat, ilma temata oleks elu vist päris kurb. Ühel päeval on neil klassiekskursioon messikeskusesse, kus on ka modellid. Nat tahab saada modelliks, see on ta suur unistus. Juhtub aga nii, et hoopis Harriet jääb silma ühele modelliagentuurile. Nat saab Harrieti peale kurjaks ja Harrieti vihkajate nimekiri pikeneb taas.

Minu arvates on Harriet tore ja lahke tüdruk. Ta on väga tark ja arukas. See, et teised teda narrivad ja kiusavad, muudab Harrieti kurvaks ja araks. Modelliks olemine tõstab tema enesekindlust. Ka teised ei kiusa enam. Hiljem, kui Harriet emale vihkajate nimekirja näitab, võtab ema pastaka ja töötab natuke. Kui ta lõpetab, pole nimekirjas enam ühtegi inimest. Selgub, et vihkajaid polegi enam 🙂

Kiusamine on õudne ja kohutav, mul oli väga hea meel, et Harriet sellest lõpuks pääses! Soovitan seda teistelgi lugeda, raamat on väga õpetlik. Raamatu kirjanik Holly oli ise ka kooli ajal nohik ja arglik. Raamatu kirjutaski ta oma kogemuse põhjal.

Raamat, millest kirjutasin: Holly Smale “Mina, nohik” (Pegasus, 2017)

Marta

Kukkuva maa lapsed

Kas teate, miks Maa küljes on külgetõmbejõud? Ma sain teada, et Maa sisemuses on nii palju rauda ja see tekitabki külgetõmbejõu. Kunagi oli kuu ka tükike Maast, aga üks meteoriit lõi selle välja. Kuu on tahtnud Maa orbiidilt välja minna, kuid külgetõmbejõud hoiab teda tagasi ehkki kuu liigub vahest paar sentimeetrit edasi. Mulle väga meeldis jutt virmaliste tekkimisest. On olemas päikesetuuled ja need võivad tappa inimesed.  Õnneks ei saa päikesetuuled tulla Maale, sest atmosfääri esimene kiht tõrjub need ära ja siis moodustuvadki virmalised. Raamatus on juttu veel väga paljudest põnevatest asjadest, soovitan kõigil seda lugeda 🙂

Mulle raamat väga meeldis ning ma sain sealt palju uut ja huvitavat teada. Raamatu saime Raamatuvahetuse kaudu. Veel on meil Tiit Kändleri raamat “Valguse värviline maailm”, plaanin selle ka läbi lugeda.

Meile Martaga meeldivad igasugused teaduselood. Vaatame alati ka ETV saadet Rakett69. Me oleme seda jälginud esimesest hooajast alates. Seal on igasugu keerulised ülesanded ja nii huvitav on jälgida, kuidas neid lahendatakse.

Raamat, millest kirjutasin: Tiit Kändler “Kukkuva maa lapsed” (AS Ajakirjade Kirjastus, 2010)

Kukkuva Maa lapsed

Tuuli

Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani

Raamatu tegelased on Becket, tema väike vend Billy,  isa, kasuema Pearl ning paljud teised. Becketi elu on siiani tavaline. Ühel õhtul, kui Pearl on parasjagu õues jalutamas, tuleb isa poiste juurde ja käsib neil asjad kokku pakkida. Isa ütleb, et nad lähevad kolmekesi uude majja elama. Becket ja Billy ei saa midagi aru ja isa seletab, et nad lähevad sinna ilma Pearlita. Nende uus maja on natuke kulunud aga muidu täitsa ilus. Poisid vahetavad ka kooli. Becket ja Bill pabistavad natuke. Kui Becket oma uude klassi astub, näeb ta hulgaliselt lapsi, kes oma pinkides istuvad. Kui ta oma kohale istub, tuleb üks tüdruk ja annab talle käevõru. Becket küsib, kas ta on hull, sest poisid ei kanna ju käevõrusid. Tüdruk ütleb, et see toob õnne. Päeva jooksul saab Becket sõbraks ühe poisiga, kelle hüüdnimi on Kämmal ja tüdrukuga Mimi. Mimi on natuke pirtsakas ja Becketi peale kade, aga ta ei näita seda välja. Õhtul, kui nad on õhtusöögi ära söönud, kutsub isa Becketi enda juurde. Ta ulatab poisile paberist  kure ja ütleb, et see kuulus poiste emale. Becketile saab see väga tähtsaks. Koolis näitab ta seda isegi oma õpetajale . Õpetaja räägib, et kui teha tuhat kurge, saad midagi soovida ja see läheb täide. Ühel päeval saavad Becket ja Bill teada, kus Pearl nüüd elab. Nad lähevad teda vaatama, aga kui nad näevad Pearli ühe võõra mehega, kaob neil isu temaga edaspidi koos elada. Varsti saavad lapsed teada, et see õhtu, kui nad uude majja läksid, olid isa ja Pearl tülli läinud. Ühel päeval korraldab isa peo ja külaliste hulgas on ka Pearl. Becket ja Billy küsivad, miks ta nende juurest ära läks? Pearl aga ütleb, et hoopiski nemad läksid tema juurest ära. Igastahes on see üks suur arusaamatus.

Koolis antakse lastele põnev ülesanne kujundada kooli juurde aed. Kõik panevad oma mõtteid paberile. Mõne päeva pärast ütleb õpetaja, et valiti välja kaks aeda: Becketi oma sellepärast, et seal oli palju ravimtaimi ja Kämbla oma sellepärast, et seal olid ilusad õunapuud. Need aiad tehtigi kooli kõrvale ja kui aiad valmis said, kutsuti ka vanemad aia avamisele. Aia juures oli ka müür, millel oli lina peal. Direktor teatas, et sellele müürile on joonistatud ilus pilt. Lina võeti pealt ja kõik nägid imeilusat liblikapilti. Joonistajaks oli Nevaeh, tüdruk, kes Becketile käevõru kinkis.

Raamatu pealkiri oli vahvasti valitud 🙂 Mulle raamat väga meeldis, see kuulub kindlasti mu lemmikute hulka.

Raamat, millest kirjutasin: Lara Williamson “Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani” (Varrak, 2016)

Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani

Tuuli