Härra Huu on üks kummaline mehike, kelle ametiks on öösiti inimesi hirmutada. Samuti oskab ta natuke nõiduda. Neid kunste õppis ta oma vanaisalt. Härra Huu elab metsas väikses majas. Selles raamatus teeb härra Huu tutvust päevaeluga. Ükskord kui ta linna äärde inimesi hirmutama läks, nägi ta ühes majas väikest tüdrukut ning otsustas teda hirmutada. Kahjuks väike tüdruk Rimma ei ehmatanud, vaid kutsus härra Huud teinekordki tagasi. Härra Huu oli väga solvunud. Teinekord kuulis ta puukuuris hääli ning läks vaatama, mis seal on. Sealt leidis ta poisi nimega Mikko. Ka tema tahtis härra Huuga sõbraks saada. Alguses ei olnud ta sellega harjunud, kuid pärast oli ta nendega hea sõber. Raamatus oli veel juttu, kuidas kass tänu härra Huu vanaisa asjadele nii suureks muutus, et härra Huud ära tahtis süüa. Õnneks muutis härra Huu ta viimasel hetkel piimaks. Veel oli tore lugu, kuidas härra Huu kogemata lihasööjataime potti istutas. Ka tema tahtis härra Huud ära süüa, kuid õnneks tuli Mikko heade nippidega appi ja kõik lõppes hästi.
Alguses tundus raamat pisut igav, kuid lõpus muutus paremaks. Kuigi selles raamatus tahtsid kõik härra Huuga pärast ehmatamist ikkagi sõbrad olla, siis päriselus see nii ei ole. Inimestele tavaliselt ehmatamine ei meeldi.
Raamat, millest kirjutasin: Hannu Mäkelä “Härra Huu” (Pegasus, 2015)
Marta