Halb tüdruk on jumala hea olla

Raamatu lood toimuvad ühes kolhoosialevikus, kus tüdrukutel on moes sassoonsoengud. Li, tema väike vend Sass, väike õde Lotta ja naabripoiss Taavi on selle raamatu peategelased. Üks toredamaid lugusid oli see, kui nad õuest kanamune leidsid ja neid naabrite garaaži seina peale loopisid. Veel naljakam lugu oli see, kui lapsed suusatasid ja mängisid spordisaadet ning Li kommenteeris: “Nüüd hakkab sõitma Taavi Tatikas.”. Kolhooside aeg oli teistsugune ja tänapäeval on lastel sellest raske aru saada. Sellegipoolest oli raamat väga tore ja naljakas ning sai lugeda teistsugusest ajast.

Raamat, millest kirjutasin: Kätlin Kaldmaa “Halb tüdruku on jumala hea olla” (Varrak, 2016)

Tuuli

Tom Sawyer ja Huckleberry Finn

Raamatu tegevus toimub vanemal ajal Ameerikas, kui neegrid olid veel orjad ja jõgedel sõitsid aurulaevad. Esimeses osas tuleb juttu ulakast poisist Tom Sawyerist, kes ei veeda ühtki päeva ilma pahanduseta. Tal on tädi Polly, õde Mary ja vend Sid. Tom kavaldab oma tädi kogu aeg üle, kuid seevastu on Sid väga korralik. Mulle meeldis, kui Tomi sunniti nädalavahetusel planku võõpama ja kõik poisid pilkasid teda sellepärast. Tom aga ütles, et see polegi kellegi töö ning pärast hakkasid teised talle selle eest lausa maksma, et saaks ka natuke planku  värvida. Ta oli nii kaval poiss, et suutis isegi oma kohustused teiste õlule veeretada ja teised maksid selle eest veel peale ka.  Lõpuks leiab Tom oma sõbraga suure varanduse.

Raamatu teises osas  on juttu Tomi sõbrast Huckleberry Finnist. Huck on kodutu poiss, kelle ema on surnud ja isa joob ning hulgub ringi. Kuna Huckil polnud kodu ja oli isaga tülis, otsustas ta neeger Jimiga ära põgeneda. Koos ehitasid nad parve ja sõitsid sellega jõge mööda minema. Üheskoos oli neil väga palju seikluseid. Nad  sõitsid mööda paljudest  kohtadest ja kohtusid erinevate inimestega. Teiste seas ka kelmide ja sulidega, kellega neil palju tüli oli, aga muidugi oli ka lahkeid inimesi. Osa lõpus kohtub Huck jälle Tomiga, kellega koos päästavad nad ära vangi pandud Jimi.

Raamat on väga lõbus ja põnev. Eriti soovitan seda lugeda poistel, sest seal on palju seikluseid!

Raamat, millest kirjutasin Mark Twain “Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused.” (Eesti Raamat, 1989)

Marta

Luuseri päevik- lood mitte kuigi nõtkest uisuprintsessist

Raamatu peategelase Nikki koolis toimub heategevusüritus Jõulud jääl, kus iga laps peaks uisukava järgi uisutama. Ürituse eesmärk on teenida raha igasugu asutuste jaoks, näiteks lemmikloomade varjupaigale. Just loomade varjupaiga nimel otsustabki Nikki uisutada. Aga see ei olegi nii lihtne, kui sa ei oska üldse uisutada ja sind takistab selline tüdruk nagu Mackenzie. Mackenzie vihkab Nikkit ja üritab teha kõik nii, et Nikkil mitte midagi välja ei tuleks. Nikkile meeldib oma klassist üks poiss nimega Brandon. Varsti saab Nikki teada, et naine, kes loomade varjupaigas töötab on juhuslikult Brandoni vanaema ja kui ta uisutamisürituselt raha ei saa, peab Brandon ära kolima ning loomade varjupaik pannakse kinni. Nikki seda ei taha. Nikkiga löövad kampa tema sõbrad, kellega koos õnnestub tal isegi omal moel uisutamine. Alguses on plaanis uisutada printsessidena, aga Mackenzie toob neile hoopis klouni kostüümid. Õnneks lähevad klounid rahvale palju paremini korda. Nii õnnestubki varjupaik päästa.

Mulle meeldis raamat ja eriti see, kui Nikki oma väikese õe Briannaga teatris käis. See oli nii naljakas.

Raamat, millest rääkisin:  Rachel Renee Russell “Luuseri päevik 4. Lood mitte kuigi nõtkest uisuprintsessist” (Sinisukk, 2016)

Marta

Kaitstud: Tobias ja teine B

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Kaitstud: Kristiina, see keskmine

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Jubejutt

Head uut aastat!

Novembris saatsin ajakirjale “Täheke” oma jubejutu, sest “Täheke” oli välja kuulutanud võistluse. Parimad jutud pidid ilmuma ülejärgmise kuu “Tähekeses” ehk jaanuaris. Minu oma kahjuks auhinnalisele kohale ei tulnud, aga ma kirjutan selle nüüd blogisse. See jubejutt on järgmine:

Hirmsa võluri seatembud

Ühes ilusas linnas elas palju toredaid inimesi ja üks kuri võlur. Parasjagu oli talv. Kogu maa oli valge pehme lumega kaetud ja ilusaid lumehelbeid liugles aina juurde. Inimesed kandsid tutimütse ja pühkisid teeradu puhtaks. Ühel päeval sai kurjal võluril sellest kõigest küllalt. Ta ei tahtnud enam näha lund, lõbusaid tutimütsides inimesi ja üldse mitte midagi head. Ta läks  taevasse ja muutis pilve peal kõik lumehelbed pahadeks. Kui lumehelbed inimeste peade kohale olid jõudnud hakkasid nad inimestel tutimütse peast rebima ja juukseid otsast hammustama, sest võlurile ei meeldinud juuksed ega tutimütsid. Üks mees, kellel juuksed veel alles olid, nägi võluri pahategu. Ta läks üles taevasse võluriga pahandama. Võlur ehmatas, et lumehelbed mehele midagi teinud polnudki ja kukkus koos võlukepiga taevast alla. Võlukepp kukkus talle pähe ja muutis kurja võluri seaks. Pärast seda ei julgenud keegi tänavale minna, sest siga ruigas nii valjult. Siga sõi kõik kohvikud tühjaks ja paisus nii paksuks, et läks lõpuks lõhki. Natuke peale sea surma tekkis kuidagi ühele tänavale kuju sarvede ja kihvadega seast. Iga kord kui inimesed sellest kujust mööduvad, tuleb neile meelde see hirmus aeg kui seaks muutunud kuri võlur veel elas. Talviti kui sajab ilusaid valgeid lumehelbeid, on kuju läheduses ikka veel kuulda jubedat sea ruigamist.

Marta

Kuidas meeldis?

Lugusid kuulsatest eestlastest

Raamatu “Lugusid kuulsatest eestlastest” saime jõuluvanalt. See raamat räägib Eesti kuulsatest inimestest, kellest mitmed elasid umbes 100 – 200 aastat tagasi. Need inimesed olid näiteks Kristjan Jaak Peterson, kes oskas kuuteteist keelt ja läks jala Tartust Riiga või hoopis Miina Härma, kes oskas väga hästi orelit mängida. Veel oli raamatus juttu Georg Lurichist, kes oli väga kõva rammumees ja suutis oma parema käe väikese sõrmega korraga üles tõsta viis meest ja Gustav Ernesaksast, kes oli kuulus koorijuht ja helilooja. Mulle meeldisid kõige rohkem Lydia Koidula, Miina Härma, Georg Lurichi, Hella Wuolijoki, Julius Kuperjanovi, Miliza Korjuse ja Lennart Meri lood. Tegelikult olid kõik lood lahedad aga need olid mu lemmikud. Miliza Korjuse loos meeldis mulle see, kuidas Milizast õpetajat ei saanud. Direktor ütles, et Miliza koht on ooperis, sest ta laulab liiga hästi. Miliza läkski ooperisse tööle. Varsti peale seda tegi kuulus lavastaja talle ettepaneku laulda maailmakuulsas filmis. Milizast saigi filmitäht.

Raamat, millest kirjutasin: Loone Ots “Lugusid kuulsatest eestlastest” (Menu, 2016).

Marta

Lõpuaktus

Lõpuaktus on lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Selles raamatus on juttu Johannesest, kelle elus nii mõndagi põnevat juhtub. Johannes on tavaline poiss, kes hakkab lõpetama põhikooli. Lisaks temale on raamatus veel juttu mitmest asjalikust ametimehest, õpetajast ja tervest trobikonnast poistest ja tüdrukutest, kelleta poleks lõpuaktuse korraldamisel mitte mingit mõtet. Mulle meeldis kui lõpuaktuse kõnes Johannese kirjutatud lauseid ette loeti, sest need olid naljakad. Johannes läks enne aktust õpetajatetuppa ja muutis mälupulgal oleval direktori lõpukõnel osa lauseid ära. Laused muutis ta nõnda, et need sobituksid direktori kirjutatud lausetega. Lõpuaktusel oli ka külaline Riigikogust. Ta oli juba väga tüdinud kõigist lõpukõnedest, sest need olid täitsa ühetaolised ja ta oli  neid juba palju kuulnud. Johannese muudetud kõne kuulates oli tal aga lõbus, sest see erines kõigist teistest. Direktor ise oli muidugi ehmunud, et tal korraga hoopis teistsugune kõne ees oli 😀

Raamat, millest kirjutasin: Ilmar Tomusk “Lõpuaktus” (Tammerraamat, 2015)

Marta

Petra lood

Petra on väike 6-aastane tüdruk, kelle peres juhtub alatasa midagi. Need juhtumised on naljakad. Ükskord oli vaja Petra toas seinu värvida. Tavaliselt teeb seda ema. Seekord tegi seda Petra koos isaga, sest ema jalg hakkas valutama. Kõigepealt värvisid nad seinad kollaseks. Natuke kollast värvi sattus ka lakke ja nad otsustasid värvida sellegi kollaseks. Seejärel värvisid nad aknaraamid siniseks. Petra mõtles, et ka roheline on seinal ilus ja tegi osa seinast roheliseks. Selle kunstiteose peale pidi ema peaaegu ära minestama, sest ta ehmatas nii jubedasti ära. Enamasti juhtuvadki kummalised lood Petra ja isaga. Emal ei jää muud üle kui imestada ja vahel ka riielda. Näiteks saab ema pahaseks kui Petra tuka ära lõikab. Meil juhtus ka ükskord samasugune asi. Mängisime Martaga juuksurit ja lõikasime üksteisel tukka. Me olime siis 5-aastased. Kui emme seda hommikul märkas, oli ta samamoodi pahane nagu Petra ema. Me pidime samal päeval sünnipäevale minema ja Marta tukk oli hästi lühike ja viltune. Seda ei saanud kuskile ka ära peita. Me käisime sel päeval juuksuris, et asja natuke parandada. Läks päris pikalt enne kui tukk jälle välja kasvas.

See raamat oli väga tore ja lõbus, aga meie pole veel issiga niipalju lolluseid teinud.

Raamat, millest kirjutasin: Kristiina Kass “Petra lood” (Tänapäev, 2008)

Tuuli

“Kuidas mu isa endale uue naise sai”

Hiljuti ilmus Reeli Reinausil uus raamat. Nägime seda poes ja tahtsime ka kohe lugeda. Õnneks oli see juba raamatukogus ka olemas ja me ei hakanud seda endale ostma. Käisime neljapäeval Tuuliga raamatukogus ja saimegi uut raamatut lugema hakata. Ma lugesin selle kahe päevaga läbi, sest see oli nii huvitav ja Tuuli tegi sama. Talle ka väga meeldis.

Raamatu peategelased on 12-aastane Kaisa ja tema isa. Kaisa ema suri kui Kaisa oli alles väike. Selles raamatus tulebki juttu sellest, kuidas isa hakkab endale uut naist otsima. Kui Kaisa sellest teada saab, hakkab ka tema isa naise otsingutel aitama. Alguses proovib isa naist leida kunstimuuseumist. Ta proovib kõnetada igasuguseid naisi aga välja ei tule midagi. Kaisa arvab, et isa pole enesekindel. Kõik naised, kellega isa kohtub on natuke omamoodi. Üks peab pika loengu kunstist, teine on taimetoitlane ja sunnib ka teisi selleks, kolmas on sõjaväelane ja neljas armastab väga koristada. Ühel päeval läheb isa lastevanemate koosolekule ja kohtub seal Kaisa uue klassivenna Kerdi emaga. Varsti tulevad nad ka Kaisale ja isale külla. Lõpuks Kaisa isa ja Kerdi ema Riina abielluvad. Mõlemad lapsed on õnnelikud.

See raamat tundus lahe. Mulle meeldis see raamat eriti nende naiste veidruste pärast.

Raamat, millest rääkisin: Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai” (Tänapäev, 2016)

Marta