Raamatu tegelased on Becket, tema väike vend Billy, isa, kasuema Pearl ning paljud teised. Becketi elu on siiani tavaline. Ühel õhtul, kui Pearl on parasjagu õues jalutamas, tuleb isa poiste juurde ja käsib neil asjad kokku pakkida. Isa ütleb, et nad lähevad kolmekesi uude majja elama. Becket ja Billy ei saa midagi aru ja isa seletab, et nad lähevad sinna ilma Pearlita. Nende uus maja on natuke kulunud aga muidu täitsa ilus. Poisid vahetavad ka kooli. Becket ja Bill pabistavad natuke. Kui Becket oma uude klassi astub, näeb ta hulgaliselt lapsi, kes oma pinkides istuvad. Kui ta oma kohale istub, tuleb üks tüdruk ja annab talle käevõru. Becket küsib, kas ta on hull, sest poisid ei kanna ju käevõrusid. Tüdruk ütleb, et see toob õnne. Päeva jooksul saab Becket sõbraks ühe poisiga, kelle hüüdnimi on Kämmal ja tüdrukuga Mimi. Mimi on natuke pirtsakas ja Becketi peale kade, aga ta ei näita seda välja. Õhtul, kui nad on õhtusöögi ära söönud, kutsub isa Becketi enda juurde. Ta ulatab poisile paberist kure ja ütleb, et see kuulus poiste emale. Becketile saab see väga tähtsaks. Koolis näitab ta seda isegi oma õpetajale . Õpetaja räägib, et kui teha tuhat kurge, saad midagi soovida ja see läheb täide. Ühel päeval saavad Becket ja Bill teada, kus Pearl nüüd elab. Nad lähevad teda vaatama, aga kui nad näevad Pearli ühe võõra mehega, kaob neil isu temaga edaspidi koos elada. Varsti saavad lapsed teada, et see õhtu, kui nad uude majja läksid, olid isa ja Pearl tülli läinud. Ühel päeval korraldab isa peo ja külaliste hulgas on ka Pearl. Becket ja Billy küsivad, miks ta nende juurest ära läks? Pearl aga ütleb, et hoopiski nemad läksid tema juurest ära. Igastahes on see üks suur arusaamatus.
Koolis antakse lastele põnev ülesanne kujundada kooli juurde aed. Kõik panevad oma mõtteid paberile. Mõne päeva pärast ütleb õpetaja, et valiti välja kaks aeda: Becketi oma sellepärast, et seal oli palju ravimtaimi ja Kämbla oma sellepärast, et seal olid ilusad õunapuud. Need aiad tehtigi kooli kõrvale ja kui aiad valmis said, kutsuti ka vanemad aia avamisele. Aia juures oli ka müür, millel oli lina peal. Direktor teatas, et sellele müürile on joonistatud ilus pilt. Lina võeti pealt ja kõik nägid imeilusat liblikapilti. Joonistajaks oli Nevaeh, tüdruk, kes Becketile käevõru kinkis.
Raamatu pealkiri oli vahvasti valitud 🙂 Mulle raamat väga meeldis, see kuulub kindlasti mu lemmikute hulka.
Raamat, millest kirjutasin: Lara Williamson “Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani” (Varrak, 2016)
Tuuli
Tuuli ja Marta jutunurk 