Jõululaupäev. Nõmme 1970

Raamat räägib sellest, kuidas üks perekond tähistab aastal 1970 jõule. Tol ajal oli jõulude pidamine keelatud, aga paljud tegid seda ikka. Holger Kaintsi raamatus on juttu, kuidas tundusid jõulud 13- aastane poiss Janno silme läbi. Tegelikult kirjeldab raamat sündmusi läbi kolme inimese silmade: Janno, tema ema ja vanaema.  Janno käib koolis, ema Astrid töötab raamatukogus ja vanaema, kes on üle 80- aasta vana, on kodune. Sel ajal käisid lapsed jõululaupäeval koolis, vanemad tööl ja jõuluvaheaega ei olnud. Kooli vaheaeg algas alles uueks aastaks. Eelmistel jõuludel olid mõned Janno klassi poisid pannud selga valge triiksärgi, aga Janno oli tavaliste riietega. Sellel aastal kavatses ka Janno panna valge triiksärgi. Koolis sai ta õpetajalt pahandada ehkki teised poisid olid ka pidulikult riides.Üldse olid paljud asjad sellel ajal imelikud. Näiteks tihti pidid naabrid jagama ühiskööki ja poest ei olnud midagi saada.  Nende perekonnal on naabriks proua Kislep, kellega nad kööki jagavad. Vähe sellest, et neil on proua Kislepiga ühine köök, jagavad nad ka ahju kahe toa peale. Kui on proua Kislepi kord ahju kütta, paneb ta puid vähem, aga Janno pere paneb rohkem. Hommikuks on tuba ikkagi külm. Proua Kislepil on mäluga probleeme. Isegi, kui talle mitu korda päevas meenutada, et täna on jõululaupäev, ununeb see tal ikka ära. Nende alumine naaber ei pea üldse jõule, sest kardab, et lapsed räägivad lasteaias kellelegi sellest .

Kui terve perekond on õhtuks kodus, tuuakse kuusk tuppa ja ehitakse ära. Janno ootab kuuse ehtimist alati väga. Kuuse hankimise protsess on aga väga keeruline. Tihtipeale tuleb väga vara hommikul minna poe juurde, et mõni ilus kuusk endale saada. Seega peab kuuse varumisele juba pikalt ette mõtlema. Sel aastal neil vedas, nad said kuuse küllaltki lihtsalt ja ei pidanud poe juures pikalt passima ning külmetama. Nende kodus tõstetakse alati natuke mööblit ümber, et kuusk ära mahuks. Kui kuusk ehitud, hakatakse sööma jõulutoite. Toidulaual on tavaliselt sült, ema tehtud liivaküpsised, seapraad, jõulusai, apelsinid ja maiustused. Sellel aastal vedas neil väga, kui Astrid töölt tulles juhuslikult apelsine poes nägi. Lõunamaa puuvilju oli väga harva saada ja selleks pidi tihti pikas järjekorras seisma. Sel ajal ei olnud ka elektriküünlaid, vaid kasutati tavalisi küünlaid. Janno oli väga rõõmus, kui emale tema paigutatud küünalde asukohad sobisid. Kui küünlad põlema pandi, kustutati tuled ja imetleti kuuske. Varsti tuli aeg kinke jagada. Janno sai raamatu, kindad , flanellpluusi ja tuhvlid. Astrid sai kingiks kaustiku. vanaema aga pastapliiatsi ja prillitoosi.

Kummaline, et jõulud sellel ajal keelatud olid ja midagi saada ei olnud. Sellest ma küll aru ei saanud. Tänapäeval ei tohiks me üldse millegi üle nuriseda, kui mingit asja parasjagu poes ei ole või see pole täpselt selline nagu tahaksime. Raamat oli väga õpetlik ja näitas, et ajaga võivad paljud asjad muutuda. Mul on hea meel, et praegu võime jõule vabalt tähistada ja kogu pere on vaba.

Jõululaupäev. Nõmme 1970

Raamat, millest kirjutasin: Holger Kaints “Jõululaupäev. Nõmme 1970” (Hea Lugu, 2018)

Tuuli

Parimad raamatud 2018

Tegime ka sellel aastal parimatest loetud raamatutest edetabeli. Panime 10 parimat raamatut meeldimise järjekorda. Soovitame neid ka teistel lugeda!

Tuuli kõige lemmikumad raamatud 2018. aastal olid: Marta kõige lemmikumad raamatud 2018. aastal olid:
1.Mika Keränen “Fantoomrattur” 1. Fredrik Backman “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”
 2. Pamela Lyndon Travers “Mary Poppins” 2. Zoe Sugg “Tüdruk Online tuuril”
3. Tamsyn Murray “Teise ringi süda” 3. John Green “Süü on tähtedel”
4.  Sarah Crossan “Õun ja vihm” 4. Andrus Kivirähk “Rehepapp”
5. Tea Lall “Ära armasta mind enam” 5. Sarah Crossan “Õun ja vihm”
6. David Walliams “Hirmus õudne hambaarst” 6.  Tamsyn Murray “Teise ringi süda”
7. Kristiina Ohlson “Kiviinglid” 7. Ene Sepp “Jagatud suvi”
8. Mika Keränen “Varastatud oranž jalgratas” 8. Kristiina Ohlson “Kiviinglid”
9. Kätlin Vainola “Ville” 9. Jennifer Gray “Pööningukass Atticus klaarib arveid”
10. Mika Keränen “Professor Must” 10. Mika Keränen “Fantoomrattur”

Selle edetabeliga jõudsime järeldusele, et me Tuuliga oleme väga erinevad. Näiteks, kui Tuulil oli “Fantoomrattur” esimene, siis minul oli see parimate raamatute hulgas viimane.

Tuuli:  “Fantoomrattur” oli minul esimene, sest see oli kõige põnevam ja huvitavam raamat.

Marta:  “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” oli mu lemmik, sest see oli nii erinev teistest raamatutest. Heas mõttes erinev.

Sel aasta me pole nii palju lugenud, sest pole nii palju aega olnud. Jõuludeks saime kahepeale kokku 5 raamatut: “Jõululaupäev. Nõmme 1970”, “Taeva tühjad tribüünid”, “Sinu tuhat palet”, “Penelop” ning “Khaba ja Nebra”. “Jõululaupäev. Nõmme 1970” olen juba lugema hakanud. Tundub hea raamat. Nüüd ei pea tükk aega uusi raamatuid ostma ega raamatukokku minema.

Toredat aastavahetust!

Marta

Pajatus

Rohelise kleidi lugu

Meie vanaema sündis II maailmasõja ajal. See oli igas mõttes raske aeg, sest siis polnud midagi saada. Poes ei olnud sageli ka kõige lihtsamaid asju ja riided tuli ise õmmelda. Toiduga oli hoopis teistmoodi. Selleks, et saada suhkrut või jahu, pidi ootama pikalt järjekorras ja kõigile seda ei jagunud. Tihti tuli järjekorda minna juba öösel. Minu vanaema kandis riideid, mis olid õmmeldud tema ema riietest. Ükskord õmmeldi talle ilus roheline kleit, mis talle väga meeldis. Ta läks sellega ahvikiigule kiikuma. Praegu ta enam ei mäleta, kas tal üldse selle kleidiga oli lubatud õue mängima minna. Igatahes oli sel päeval vali tuul, kiik aia kõrval ja kleidisaba jäi aia külge kinni ning lendas minema. Meie vanaema oli siis väga kurb, sest see oli ju ilus kleit ja pahandada sai ta ka natuke. 

Tuuli

 

Nahksild, jõulud ja jääminek

Kui mu vanaema oli väike, olid Pärnus hoopis teistsugused sillad. Kesklinna sild oli puust ja Vana-Pärnusse viis nahksild. Tegelikult oli nahksild ka puust. Kevadel oli huvitav vaadata jää minekut. Jääminekud olid suured vaatemängud ja palju võimsamad kui praegu. Selleks, et jää kesklinna silda ära ei lammutaks, lasti osa jääd lõhkeainega puruks. Nahksillalt võeti keskmine osa üldse ära, et jääpangad silda ära ei viiks. Kevadeti kui oli suurvesi, tuli ka nahksilla peale vesi ning kui mõni auto seal peal sõitis, pritsis vett igale poole. Meie mamma oli sel ajal väike laps ja kartis seal peal käia. Küll aga meeldis talle väga vaadata jääminekut, sest siis kohises ja mühises kogu jõgi, jääpangad kuhjusid hunnikusse ja liikusid kiirelt mere poole. Mamma võis seda vaatemängu jälgida tundide kaupa. Mõned julged poisid läksid isegi kaldaäärsetele pankadele hüppama.

Sel ajal kui mamma väike oli, ei tohtinud jõule pidada, kuid ikkagi toodi kuusk tuppa ja peeti pühi. Tavaliselt tegi jõuluvana mamma isa. Tolle aja jõuluvana oli natuke teistsugune. Jõuluvana pani selga käepäraseid asju, aeg oli ju vaene. Ükskord, kui mamma oli umbes meievanune, läks ta jõululaupäeval korraks välja, sest jõuluvana tulekuni oli veel aega. Kui ta tagasi tuppa jõudis, oli  jõuluvana ära käinud ja kingi kuuse alla jätnud.  Mamma oli vihane ja pragas oma vanematega: “Kas teil oli siis raske mulle jõuluvana teha!”. Kingituseks sai ta Eduard Vilde raamatu “Jutustused. IV osa”. Kink meeldis talle loomulikult väga ja mamma luges raamatu kiiresti läbi. See on tal siiamaani alles.

Marta

Need pajatused panime kirja kirjanduse tunni jaoks, kus meil oli ülesandeks kuulata ja kirja panna oma vanavanemate lugusid lapsepõlvest.

Teise ringi süda

Jonny

Jonny ei ole tavaline teismeline. Ta on juba mitu aastat südamehaigusega haiglas olnud. Jonny süda on nii nõrk, et kui talle varsti doonorsüda ei leita, siis ta sureb. Jonny palatikaaslaseks on vähihaigusega tüdruk Emily, kes saab keemiaravi. Jonny ja Emily on parimad sõbrad, sest need sõbrad, kellega Jonny varem koolis käis, on ta ammu unustanud.

Niamh

Niamh on tavaline 16-aastane tüdruk, kellel on kaksikvend Leo. Iga päev kiusab Leo Niamhi ja esitab talle väljakutseid. Iga päev Leo võidab. Niamh vihkab Leod ja unistab elust ilma temata. Ühel päeval kui Niamh on oma perega rannas, esitab Leo talle väljakutse, mille käigus peavad nad ühe kalju otsa ronima. Leo nõuab, et kui tema võidab, peab Niamh tema ette põlvili laskuma ja vanduma, et Leo on parim. Niamh võtab väljakutse kiusu pärast vastu. Väljakutse lõpeb õnnetusega kui Leo kalju otsast alla kukub. Ema kutsub kiirabi ja sõidetakse haiglasse… Leo on surnud. Arst küsib, kas kunagi on Leoga elundite annetamisest räägitud. Ema vastab, et Leo oleks sellega nõustunud.

Jonny

Ühel päeval kui ema Jonnyl külas on, teatab ema, et Jonny on doonorsüdamete ootejärjekorras esimesele kohale jõudnud. Täpselt samal päeval tuleb Jonny juurde tema lemmikõde Femi, kes teatab, et Jonnyle sobiv süda on leitud. Femi käsib Jonnyl ja tema perekonnal kiiresti järele mõelda, kas nad tahavad seda. Jonny nõustub. Järsku tahab Jonny teada, kelle südame ta endale saab. Alguses ei taha Femi öelda aga siis mainib, et see oli üks temavanune poiss. Operatsioon on juba samal päeval.

Niamh

Niamh ja tema pere on sügavas leinas, on matused. Niamh ja tema parim sõbranna Helen seisavad Leo haua juures. Seal lähedal on ka Leo tüdruk, keda Niamh vihkab. Praegu teeb see tüdruk nägu nagu oleks kaotanud kõige tähtsama inimese, kuigi Niamh teab, et nad olid Leoga koguaeg tülis.

Jonny

Jonny räägib Emilyle, et teda lastakse haiglast koju. Emily on natuke kade. Nüüd peab Jonny minema uude kooli. Seal saab ta endale uue sõbra Marco, kes algul tundub pisut kahtlane, kuid osutub siiski sõbralikuks poisiks. Jonnyt vaevab siiski, kellelt ta oma südame sai. Jonny on paar päeva internetis seda otsides ringi tuulanud. Lõpuks leiab ta facebookist ühe inimese konto, kes peaks sobima – Leo Brody. Jonny saab teada, et Leol on kaksikõde ja otsustab temaga ühendust võtta.

Raamat “Teise ringi süda” on üks mu lemmikuid. Raamatus on päris mitu kurba kohta, kuid see kõik on väga põnev ja huvi tekitav. Raamatu sain jõuluvana kingikotist.

   Raamat, millest kirjutasin: Tamsyn Murray “Teise ringi süda” (AS Ajakirjade Kirjastus, 2017)

Pildiotsingu teise ringi süda tulemus

Marta

Jõululugu

Nikolas elas ühel väikesel saarel koos ema, isa ja väike õde Aadaga. Ühel päeval läksid ema ja isa koos Aadaga mandrile arsti juurde, kuid juhtus õnnetus. Nende paat läks ümber ja nad uppusid. Külarahvas otsustas, et iga pere võtab Nikolase aastaks enda juurde elama. See oli neist väga kena, kuid Nikolasel tuli kogu aeg ümber harjuda ja ta igatses väga oma pere. Igal aastal jõulude ajal oligi kolimine uude perre. Tänutäheks hakkas Nikolas salaja kinke tegema nende perede lastele,  kelle juures ta oli olnud. Ajapikku sai neid peresid palju. Alati viis ta kingituse ka Aadale.

Edaspidises elus oli Nikolasel ainult üks sõber. Ta hoidis pigem omaette ja sõbrustas teistega vähe. Kingituste saajaid aga tekkis üha juurde. Kui Nikolas ära suri, jätkasid kingiringi ta lähedased. Nii said olema jõuluvanad ja kinkide jagamise komme.

Raamat oli nii huvitav, et lugesin selle ühe päevaga läbi. Vahepeal oli ka päris kurb. Rohkem ma raamatu kohta ei räägi ja soovitan kõigil ise lugeda!

Raamat, millest kirjutasin: Marko Leino “Jõululugu” (Sinisukk, 2015).

Marta

Meie jõulukingid

Me saime jõuludeks 5 raamatut, 3 tõi jõuluvana ja 2 kinkisid sugulased. Mina sain raamatud “Armastusemõistatus” ja “Jõululugu”. Marta sai aga “Lendav klassituba” ja “Haiglamõistatus”. Veel saime kahe peale raamatu “Lugusid kuulsatest eestlastest”. Ma olen juba jõudnud lugeda “Armastusemõistatus” ja “Haiglamõistatus” ning olen alustanud “Lugusid kuulsatest eestlastest”. Need kõik on toredad raamatud! Kuna meil on järjehoidjad pidevalt kadunud või kuskile seiklema läinud, tegi emme meile ka uued heegeldatud järjehoidjad ja ta teeb neid veel.

raamatutega

Võibolla me sel aastal enam ei jõua siia kirjutada ja seepärast soovime juba praegu Martaga kõigile head vana-aasta lõppu! Kohtumiseni uuel aastal!

Tuuli 

Lugusid kuulsatest eestlastest

Raamatu “Lugusid kuulsatest eestlastest” saime jõuluvanalt. See raamat räägib Eesti kuulsatest inimestest, kellest mitmed elasid umbes 100 – 200 aastat tagasi. Need inimesed olid näiteks Kristjan Jaak Peterson, kes oskas kuuteteist keelt ja läks jala Tartust Riiga või hoopis Miina Härma, kes oskas väga hästi orelit mängida. Veel oli raamatus juttu Georg Lurichist, kes oli väga kõva rammumees ja suutis oma parema käe väikese sõrmega korraga üles tõsta viis meest ja Gustav Ernesaksast, kes oli kuulus koorijuht ja helilooja. Mulle meeldisid kõige rohkem Lydia Koidula, Miina Härma, Georg Lurichi, Hella Wuolijoki, Julius Kuperjanovi, Miliza Korjuse ja Lennart Meri lood. Tegelikult olid kõik lood lahedad aga need olid mu lemmikud. Miliza Korjuse loos meeldis mulle see, kuidas Milizast õpetajat ei saanud. Direktor ütles, et Miliza koht on ooperis, sest ta laulab liiga hästi. Miliza läkski ooperisse tööle. Varsti peale seda tegi kuulus lavastaja talle ettepaneku laulda maailmakuulsas filmis. Milizast saigi filmitäht.

Raamat, millest kirjutasin: Loone Ots “Lugusid kuulsatest eestlastest” (Menu, 2016).

lugusid-kuulsatest-eestlastest

Marta

Rongimõistatus

Lasse ja Maia on noored detektiivid, kes on lahendanud palju keerukaid juhtumeid. Ükskord lähevad nad Lasse onu juurde. Nad sõidavad sinna rongiga ning kaasa tulevad veel politseiülem ja kirikuõpetaja. Nad on ainukesed reisijad. Peale nende on rongis veel ainult ettekandja, rongijuht ja piletikontroll. Rongis veetakse vana raha ja kirju. Vana raha viiakse põletamisele. Poole tee pealt vajutab keegi hädapidurit. Peagi selgub, et varastatud on rahavaguni võti ning raha on ka kadunud. Lasse ja Maia hakkavad asja uurima ja saavad teada, et pidurit vajutas kirikuõpetaja, kes tahtis näidata ilusat loodust. Võtme võttis piletikontroll, kes tahtis oma kirja kätte saada. Raha aga võttis rongijuht, kellel oli seda vaja maadlusklubi jaoks. Lisaks saavad Lasse ja Maia teada, et ettekandja võttis raha hoiukarbist.

Mulle meeldis see raamat väga, see oli nii põnev. Lasse ja Maia lugusid on veel palju. Enamus neist on meil loetud aga mõni on veel lugeda. Just praegu tulin ma raamatukogust uute Lasse ja Maia raamatutega, siis on jõulupühade ajal ja koolivaheajal ka toredat lugemist.

Raamat, millest kirjutasin: Martin Widmark “Lasse ja Maia detektiivibüroo. Rongimõistatus” (Egmont, 2013)

Tuuli

Luuletus “Jõuluaeg”

Eile õhtul tuli mul une asemel hoopis luuletus. Panin selle kohe kirja. Luuletus on järgmine:

Jõuluaeg

Jõuluaeg on käes ja päkapiku käed

nüüd uusi kinke vorbivad ja sussidesse topivad.

Jõulukeebid, jõulumütsid välja otsitud on jütsil.

Sülti söövad memmed, taadid, jooki täis on jõuluvaadid.

Jõuluvana helistab ja ütleb: „Tere, laps!“.

Päkapikku tervitab ja lausub: „Ole kraps!“.

Marta (luuletus kirjutatud 27.11.2016)