Vägev vähk ja ahne naine

Meile on koolis ülesandeks lugeda üks vähem tuntud muinasjutt. Mina võtsin “Eesti rahva ennemuistsed jutud” ja valisin nende hulgast. Raamatu ostis minu vanaema,  kui ta oli pisike tüdruk. Nüüdseks on see üle kuuekümne aasta vana ja seal on väga ilusad pildid. Raamatusse joonistas pildid Günther Reindorff. Muinasjutt “Vägev vähk ja ahne naine” rääkis ahnitsemisest ja sellest, mis juhtub kui liiga ahneks minna. Üks naine saatis oma mehe jõe äärde, et too midagi leivakõrvale tooks. Kuigi oli palav ilm ja tööd vaja teha, ei julgenud mees talle vastu hakata ja läks. Jõkke minnes tõmbas ta esimesest  urkast labakinda suuruse vähi välja. Vähk hakkas anuma ja lubas tema soove täita, kui mees ta vabaks laseb. Mees lasi vähi vabaks ja sai vastutasuks kübaratäie kalu. Mees paljastas  naiselegi oma saladuse ja naine hakkas üha suuremaid kingitusi vähilt nõudma. Lõpuks läks asi nii hulluks, et naine tahtis saada mõisnikuks, varsti kuningaks ning lõpuks jumalaks . Vähk vihastas, et naise soovidel lõppu ei tule ja pani nad elama sealauta. Lugu oli õpetlik, sest ahnus ajab upakile nagu ütleb vanasõna ja kui liiga palju nõuad, jääd lõpuks kõigest ilma. Mina arvan, et see mida vähk tegi oli õige ja see oli neile mõlemale paras,isegi mehele, sest ta ei julgenud naisele vastu hakata ja oma arvamust avaldada. Naine oli ahnepäits ja mees oli argpüks.    

Muinasjutt on raamatust “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, mille on kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald (Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1951).

Tuuli

Advertisements

Põhja konn

Põhja konna muinasjutu võtsin ma raamatust “Eesti rahva ennemuistsed jutud”. Raamat on väga vana. Minu vanaema ostis selle, kui ta väike oli ning armastab seda raamatut väga. Põhja konn on üks koletis, keda saab tappa ainult imesõrmuse abil. Kuningas lubas oma tütre sellele naiseks, kes imesõrmuse leiab ja kuningriigi koletise käest päästab. Kord läks üks noormees imesõrmust otsima. Ta sattus ühe põhjamaa targa juurde. Tark ütles, et omal jõul mees sõrmust ei leia ja teda saavad aidata ainult linnud. Tark õpetas mehele lindude keele selgeks. Nüüd läks mees edasi. Tänu lindudele jõudis ta peagi järve äärde. Järve ääres nägi ta neidu, keda teadis olevat sõrmuse omanik.  Mees läks koos neiuga lossi, pettis temalt sõrmuse välja ning varastas selle lõpuks. Edasi läks mees tagasi targa juurde, kes nüüd täpsed õpetused andis, kuidas koledat looma tappa. Seejärel läks mees kuninga juurde ja ütles, et võib koleda looma tappa. Kuningas rõõmustas ja laskis mehele kõik vajaminevad asjad valmistada. Varsti tappiski mees põhja konna ära. Kõik olid väga rõõmsad ning mees ja printsess abiellusid. Mõne aja pärast tuli petetud neiu printsile ja sõrmusele järele. Ta pani printsi vangi selle eest, et mees temalt sõrmuse varastas. Mees piinles seal mitmeid aastaid. Lõpuks said kuningas ja tema õukond sellest siiski teada ja päästsid ta.

Isegi üllal eesmärgil tehtud pahateod tulevad välja ning oma tegude eest tuleb vastutada. Tänu sellele muinasjutule sain Põhja konnast rohkem teada.

Muinasjutt pärineb raamatust “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, mille on kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald (Eesti Riiklik Kirjastus, 1951).

Marta