Tagasi sadulasse

„Tagasi sadulasse“ on järg raamatule „Jagatud suvi“. Raamat räägib ühest tüdrukust nimega Sigrid. Sigrid on peaaegu kogu elu ratsutamisega tegelenud. Tal tekib ainulaadne võimalus veeta osa järgmisest suvest välismaal ratsutamisoskust arendades. Vaja on vaid head videot jõuluvõistluselt. Võistlusel aga juhtub karm õnnetus. See ei pruugi tähendada ainult suveunistuse purunemist, vaid võib-olla ei saa ta enam kunagi ratsutada. Sigrid ei suuda leppida, et nüüd ei saa ta 2 kuud ratsutada. Kui ta lõpuks tagasi sadulasse lubatakse, ei ole enam miski endine. Ta ei tunne ennast seal kindlalt ja kardab pidevalt, et võistlusel juhtunu kordub. Sõbrad ei mõista, miks ta enam trennis ei käi. Sigrid valetab, et jalg on endiselt valus, kuid varsti ei usuta seda enam. Sigrid on väga kurb, et keegi teda ei mõista. Ratsutamine on olnud aastaid tema elu, ent nüüd on ta seda kaotamas. Järsku saab Sigrid teada, et vanemad on talle päris tema hobuse ostnud. Varem oleks ta seda uudist kuuldes rõõmust lakke hüpanud, kuid nüüd on ta ehmunud. Vanemad ütlevad, et kui Sigrid trennis käima ei hakka, müüakse hobune maha. Sigrid ei tea mida teha. Hobune on olnud tema ammune unistus, kuid nüüd ei julge ta enam ratsutada. Ootamatult kohtub Sigrid Ulrikaga, kellele ta isegi enda imestuseks kõik oma mured ära räägib. Eelmisel suvel pidi Sigrid oma trennihobust Ulrikaga jagama. Sigridile ei meeldinud see üldse ning kuni praeguseni oli ta Ulrikat vihanud. Ulrika seevastu oli temaga alati väga lahke. Ta kutsus Sigridi terveks nädalaks endale külla. Imekombel Sigridi ema lubaski ning Sigrid veetis terve kevadvaheaja Ulrika juures. Ulrika mõtles välja viisi, kuidas Sigrid ennast sadulas kindlamalt tunneks. Võistlusel jäi Sigridi jalg kukkudes jalusesse kinni ning sellepärast lohises ta hobusel järel. Ulrika pakkus, et Sigrid võiks sõita täitsa ilma jalusteta.

Lõppu ma ära ei räägi, sest muidu ei oleks teil huvitav lugeda. Raamat oli väga huvitav ja vahepeal oli päris raske seda käest ära panna.

Raamat, millest kirjutasin: Ene Sepp “Tagasi sadulasse” (Tänapäev,2020).

Marta 

Parimad raamatud 2019

Tuuli lemmikud:

  1. Kristina Ohlsson “Hester Hilli mõistatus”
  2. Ene Sepp “Taeva tühjad tribüünid” 
  3. Holger Kaints “Jõululaupäev. Nõmme 1970”

Marta lemmikud:

  1. Kristina Ohlsson “Hester Hilli mõistatus”
  2. Agnes Kolga “Jagatud saladused”
  3.  Ene Sepp “Taeva tühjad tribüünid” ja Fredrik Backman “Britt Marie oli siin

Sellel aastal oli meie mõlema lemmikraamat õudusjutt “Hester Hilli mõistatus”. Saime selle jõulukingiks ja lugesime kohe läbi. Tuuli lemmikud on raamatud, mille ta on saanud jõuludeks, osad juba eelmisel aastal. Aasta on olnud tegus ja lugemiseks on aega olnud vähem. Loodame, et uuel aastal ilmub toredaid raamatuid ja saame taas lugemiselamusi jagada.

Head vana-aastalõppu ja ilusat uut aastat!

Tuuli ja Marta

Taeva tühjad tribüünid

See oli juba teine Ene Sepa raamat, mida lugesin. Raamatu peategelane on 14- aastane tüdruk Merita, kes hukkus autoõnnetuses. Kui Merita sureb, satub ta taeva tühjadele tribüünidele. Sinna satuvad kõik inimesed peale surma. Alguses ei saa Merita aru, kus ta on ega suuda leppida sellega, et ta on surnud. Seal kohtab ta Vanameest, kes räägib, et siia sattuvad inimesed peavad rongi peale minema. Merita küsis vihasena, kas teisi võimalusi pole. Vanamees vastas, et ta võib ka oma elu näha. Merita valis elu vaatamise, kuid ta polnud arvestanud et siis peab ka elus tehtud vigu parandama. See raamat räägibki, kuidas Merita vigu parandab ja sellega nii mõnegi inimese elu päästab. Seni kuni Merita kõiki vigu pole parandanud, peab ta Vanamehel aitama inimesi rongi peale saata. Inimesi aidates saab ta õppetunde. Lõpuks parandab ta viimase kõige suurema vea ja saab rongi peale minna. Rongis jääb ta magama ning ärkab haiglavoodis. Tuleb välja, et õnnetuses ta ikkagi ei surnud ainult vigastused olid suured.

Mulle meeldis raamat väga, sest see oli kaasahaarav ja põnev. Raamatust õppisin, et kui oled õel ja egoistlik, võid lausa mõne inimese elu ära rikkuda. Mulle meeldivad väga Ene Sepa raamatud.

Raamat, millest kirjutasin: Ene Sepp “Taeva tühjad tribüünid” (Tänapäev, 2018)

Pildiotsingu taeva tühjad tribüünid tulemus

Parimad raamatud 2018

Tegime ka sellel aastal parimatest loetud raamatutest edetabeli. Panime 10 parimat raamatut meeldimise järjekorda. Soovitame neid ka teistel lugeda!

Tuuli kõige lemmikumad raamatud 2018. aastal olid: Marta kõige lemmikumad raamatud 2018. aastal olid:
1.Mika Keränen “Fantoomrattur” 1. Fredrik Backman “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”
 2. Pamela Lyndon Travers “Mary Poppins” 2. Zoe Sugg “Tüdruk Online tuuril”
3. Tamsyn Murray “Teise ringi süda” 3. John Green “Süü on tähtedel”
4.  Sarah Crossan “Õun ja vihm” 4. Andrus Kivirähk “Rehepapp”
5. Tea Lall “Ära armasta mind enam” 5. Sarah Crossan “Õun ja vihm”
6. David Walliams “Hirmus õudne hambaarst” 6.  Tamsyn Murray “Teise ringi süda”
7. Kristiina Ohlson “Kiviinglid” 7. Ene Sepp “Jagatud suvi”
8. Mika Keränen “Varastatud oranž jalgratas” 8. Kristiina Ohlson “Kiviinglid”
9. Kätlin Vainola “Ville” 9. Jennifer Gray “Pööningukass Atticus klaarib arveid”
10. Mika Keränen “Professor Must” 10. Mika Keränen “Fantoomrattur”

Selle edetabeliga jõudsime järeldusele, et me Tuuliga oleme väga erinevad. Näiteks, kui Tuulil oli “Fantoomrattur” esimene, siis minul oli see parimate raamatute hulgas viimane.

Tuuli:  “Fantoomrattur” oli minul esimene, sest see oli kõige põnevam ja huvitavam raamat.

Marta:  “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” oli mu lemmik, sest see oli nii erinev teistest raamatutest. Heas mõttes erinev.

Sel aasta me pole nii palju lugenud, sest pole nii palju aega olnud. Jõuludeks saime kahepeale kokku 5 raamatut: “Jõululaupäev. Nõmme 1970”, “Taeva tühjad tribüünid”, “Sinu tuhat palet”, “Penelop” ning “Khaba ja Nebra”. “Jõululaupäev. Nõmme 1970” olen juba lugema hakanud. Tundub hea raamat. Nüüd ei pea tükk aega uusi raamatuid ostma ega raamatukokku minema.

Toredat aastavahetust!

Marta

Vabandust, aga mis asja?!

Selle raamatu peategelane on Jane. Ta käib 7. klassis ja tema vanemad on lahutatud, Jane elab isaga. Tema kõige paremad sõbrad on Carmen, Jelena ja Helen. Ühel päeval, kui Jane koolis on, helistab ema ja ütleb ,et ta peab kohe pärast tunde kiiresti koju tulema, sest neil isaga on üks jutt rääkida. Sõbrad küsivad kohe, kes helistas ja Jane ütleb, et ema palus pärast tunde kiiresti koju tulla. Pärast tunde lähebki Jane kiiresti koju. Kodus pakuvad vanemad talle kakaod. Lõpuks tahab Jane teada, miks teda kiiresti koju kutsuti. Ema räägib, et ta ei armasta enam isa, vaid armastab hoopis ühte naist. Jane saab vihaseks, sest talle tundub, et ema on talle terve elu valetanud. Ta läheb oma tuppa ja lõhub nende perepildid ära. Hommikul ütleb  isa, et Jane ei pea täna kooli minema.  Jane  otsustab, et ta läheb siiski kooli. Koolis küsivad sõbrad kohe, miks ta koju kutsuti. Jane valetab ja ütleb ,et ema plaanib nendega suusareisile minna. Jelena, arvab, et Jane valetab. Lõpuks tuleb ikkagi välja, mispärast Jane koju kutsuti. Helen uurib, kas see on tõesti tõsi ja Jane noogutab. Heleni arvates on see rõve ja ta jookseb minema. Jelena reageerib uudisele normaalselt. Carmen saab pahaseks ,et talle ei räägitud kohe õigust. Järgmisel päeval tulevad koolis Jane ja Jelena juurde nende klassi kõige kiuslikumad tüdrukud Siret ja Kristiine. Nad hakkavad Jane norima ja kiusama, nad teevad seda iga päev. Carmen tahab Janega ikkagi ära leppida ja koos leiavad  tüdrukud arvutist sellise õpetuse, kus on kirjas kuidas kiusajatest lahti saada. Jelena loeb ette, et selleks peab terve klassi enda poolele saama. Kõik lõpebki hästi!

Pildiotsingu vabandust aga mis asja tulemus

Raamat, millest kirjutasin: Ene Sepp “Vabandust, aga mis asja?!” (Tänapäev, 2016)

Tuuli

Häid munadepühi!

Häid pühi!

Meil käis täna lihavõttejänku. Ta oli kingitused ära peitnud ja kirja külmkapi peale jätnud. Nii, et me pidime kingitused üles otsima. Jänes tõi meile raamatud “Vabandust, aga mis asja?!” ning “Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused”. Me hakkasime neid juba lugema. Algus on päris põnev.

Seekord värvisime mune kurkumi, punase kapsa ja sibulakoortega ja nüüd on meil mune kolme sorti: kollased, sinised ja kirjud.

Marta ja Tuuli