Tom Sawyer ja Huckleberry Finn

Raamatu tegevus toimub vanemal ajal Ameerikas, kui neegrid olid veel orjad ja jõgedel sõitsid aurulaevad. Esimeses osas tuleb juttu ulakast poisist Tom Sawyerist, kes ei veeda ühtki päeva ilma pahanduseta. Tal on tädi Polly, õde Mary ja vend Sid. Tom kavaldab oma tädi kogu aeg üle, kuid seevastu on Sid väga korralik. Mulle meeldis, kui Tomi sunniti nädalavahetusel planku võõpama ja kõik poisid pilkasid teda sellepärast. Tom aga ütles, et see polegi kellegi töö ning pärast hakkasid teised talle selle eest lausa maksma, et saaks ka natuke planku  värvida. Ta oli nii kaval poiss, et suutis isegi oma kohustused teiste õlule veeretada ja teised maksid selle eest veel peale ka.  Lõpuks leiab Tom oma sõbraga suure varanduse.

Raamatu teises osas  on juttu Tomi sõbrast Huckleberry Finnist. Huck on kodutu poiss, kelle ema on surnud ja isa joob ning hulgub ringi. Kuna Huckil polnud kodu ja oli isaga tülis, otsustas ta neeger Jimiga ära põgeneda. Koos ehitasid nad parve ja sõitsid sellega jõge mööda minema. Üheskoos oli neil väga palju seikluseid. Nad  sõitsid mööda paljudest  kohtadest ja kohtusid erinevate inimestega. Teiste seas ka kelmide ja sulidega, kellega neil palju tüli oli, aga muidugi oli ka lahkeid inimesi. Osa lõpus kohtub Huck jälle Tomiga, kellega koos päästavad nad ära vangi pandud Jimi.

Raamat on väga lõbus ja põnev. Eriti soovitan seda lugeda poistel, sest seal on palju seikluseid!

Raamat, millest kirjutasin Mark Twain “Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused.” (Eesti Raamat, 1989)

Marta

Häid munadepühi!

Häid pühi!

Meil käis täna lihavõttejänku. Ta oli kingitused ära peitnud ja kirja külmkapi peale jätnud. Nii, et me pidime kingitused üles otsima. Jänes tõi meile raamatud “Vabandust, aga mis asja?!” ning “Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused”. Me hakkasime neid juba lugema. Algus on päris põnev.

Seekord värvisime mune kurkumi, punase kapsa ja sibulakoortega ja nüüd on meil mune kolme sorti: kollased, sinised ja kirjud.

Marta ja Tuuli

Mina, nohik

Harriet Manners on 15- aastane ja ta on nohik. Harriet ei ole üldse popp, talle ei meeldi mood ja ta koolikoti peale on punaste tähtedega kirjutatud Nohik. Harriet on kohmakas ja temaga juhtub kogu aeg igasuguseid äpardusi. Harrieti meelest vihkavad teda kõik. Ta on isegi teinud nimekirja nendest nimedest. Lõpuks on neid lausa üheksa. Õnneks on Harrietil ka üks sõber, Nat, ilma temata oleks elu vist päris kurb. Ühel päeval on neil klassiekskursioon messikeskusesse, kus on ka modellid. Nat tahab saada modelliks, see on ta suur unistus. Juhtub aga nii, et hoopis Harriet jääb silma ühele modelliagentuurile. Nat saab Harrieti peale kurjaks ja Harrieti vihkajate nimekiri pikeneb taas.

Minu arvates on Harriet tore ja lahke tüdruk. Ta on väga tark ja arukas. See, et teised teda narrivad ja kiusavad, muudab Harrieti kurvaks ja araks. Modelliks olemine tõstab tema enesekindlust. Ka teised ei kiusa enam. Hiljem, kui Harriet emale vihkajate nimekirja näitab, võtab ema pastaka ja töötab natuke. Kui ta lõpetab, pole nimekirjas enam ühtegi inimest. Selgub, et vihkajaid polegi enam 🙂

Kiusamine on õudne ja kohutav, mul oli väga hea meel, et Harriet sellest lõpuks pääses! Soovitan seda teistelgi lugeda, raamat on väga õpetlik. Raamatu kirjanik Holly oli ise ka kooli ajal nohik ja arglik. Raamatu kirjutaski ta oma kogemuse põhjal.

Raamat, millest kirjutasin: Holly Smale “Mina, nohik” (Pegasus, 2017)

Marta

Kukkuva maa lapsed

Kas teate, miks Maa küljes on külgetõmbejõud? Ma sain teada, et Maa sisemuses on nii palju rauda ja see tekitabki külgetõmbejõu. Kunagi oli kuu ka tükike Maast, aga üks meteoriit lõi selle välja. Kuu on tahtnud Maa orbiidilt välja minna, kuid külgetõmbejõud hoiab teda tagasi ehkki kuu liigub vahest paar sentimeetrit edasi. Mulle väga meeldis jutt virmaliste tekkimisest. On olemas päikesetuuled ja need võivad tappa inimesed.  Õnneks ei saa päikesetuuled tulla Maale, sest atmosfääri esimene kiht tõrjub need ära ja siis moodustuvadki virmalised. Raamatus on juttu veel väga paljudest põnevatest asjadest, soovitan kõigil seda lugeda 🙂

Mulle raamat väga meeldis ning ma sain sealt palju uut ja huvitavat teada. Raamatu saime Raamatuvahetuse kaudu. Veel on meil Tiit Kändleri raamat “Valguse värviline maailm”, plaanin selle ka läbi lugeda.

Meile Martaga meeldivad igasugused teaduselood. Vaatame alati ka ETV saadet Rakett69. Me oleme seda jälginud esimesest hooajast alates. Seal on igasugu keerulised ülesanded ja nii huvitav on jälgida, kuidas neid lahendatakse.

Raamat, millest kirjutasin: Tiit Kändler “Kukkuva maa lapsed” (AS Ajakirjade Kirjastus, 2010)

Tuuli