Parimad raamatud 2017. aastal

Arutlesime jälle raamatute üle ja panime kirja sellel aastal loetud raamatutest edetabeli. Soovitame neid teistelgi lugeda.

Marta: Minu kõige lemmikum raamat sel aastal oli “Ilon Wikland. Elu pildid.”

Tuuli: Mulle meeldis kõige rohkem raamat “Penderwickid”, mida lugesin selle aasta alguses.

Tuuli kõige lemmikumad raamatud 2017. aastal olid: Marta kõige lemmikumad raamatud 2017. aastal olid:
1. Jeanne Birdsall “Penderwickid” 1. Enno Tammer „Ilon Wikland. Elu pildid“
2. Enno Tammer „Ilon Wikland. Elu pildid“ 2. Margit Sarapik “Õhku joonistatud naeratus”
3. Sarah Crossan „Üks“ 3. Mark Twain “Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused”
4. Loone Ots „Lugusid kuulsatest eestlastest“ 4. Loone Ots “Lugusid kuulsatest eestlastest”
5. Roald Dahl „Suur sõbralik hiiglane“ 5. Jennifer Gray “Kass Atticus rikub seadust”
6. Ingrid Gilts-Nittim “Liivahiirte suur seiklus”  6. Zoe Sugg “Tüdruk Online”
7. Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla“  7. Marko Leino “Jõululugu”
8. Kristina Ohlsson „Klaaslapsed“  8. Jeanne Birdsall “Penderwickid”
9. Kristina Ohlsson „Hõbedapoiss“  9. Louis Sachar “Augud”
10. Louis Sachar “Augud”  10. Sarah Crossan „Üks“

Loodame, et need raamatud meeldivad ka teile!  Meie igatahes soovitame 🙂

Toredat jõulude ootust!

Tuuli ja Marta

Advertisements

Jõululugu

Nikolas elas ühel väikesel saarel koos ema, isa ja väike õde Aadaga. Ühel päeval läksid ema ja isa koos Aadaga mandrile arsti juurde, kuid juhtus õnnetus. Nende paat läks ümber ja nad uppusid. Külarahvas otsustas, et iga pere võtab Nikolase aastaks enda juurde elama. See oli neist väga kena, kuid Nikolasel tuli kogu aeg ümber harjuda ja ta igatses väga oma pere. Igal aastal jõulude ajal oligi kolimine uude perre. Tänutäheks hakkas Nikolas salaja kinke tegema nende perede lastele,  kelle juures ta oli olnud. Ajapikku sai neid peresid palju. Alati viis ta kingituse ka Aadale.

Edaspidises elus oli Nikolasel ainult üks sõber. Ta hoidis pigem omaette ja sõbrustas teistega vähe. Kingituste saajaid aga tekkis üha juurde. Kui Nikolas ära suri, jätkasid kingiringi ta lähedased. Nii said olema jõuluvanad ja kinkide jagamise komme.

Raamat oli nii huvitav, et lugesin selle ühe päevaga läbi. Vahepeal oli ka päris kurb. Rohkem ma raamatu kohta ei räägi ja soovitan kõigil ise lugeda!

Raamat, millest kirjutasin: Marko Leino “Jõululugu” (Sinisukk, 2015).

Marta