Meie jõulukingid

Me saime jõuludeks 5 raamatut, 3 tõi jõuluvana ja 2 kinkisid sugulased. Mina sain raamatud “Armastusemõistatus” ja “Jõululugu”. Marta sai aga “Lendav klassituba” ja “Haiglamõistatus”. Veel saime kahe peale raamatu “Lugusid kuulsatest eestlastest”. Ma olen juba jõudnud lugeda “Armastusemõistatus” ja “Haiglamõistatus” ning olen alustanud “Lugusid kuulsatest eestlastest”. Need kõik on toredad raamatud! Kuna meil on järjehoidjad pidevalt kadunud või kuskile seiklema läinud, tegi emme meile ka uued heegeldatud järjehoidjad ja ta teeb neid veel.

Võibolla me sel aastal enam ei jõua siia kirjutada ja seepärast soovime juba praegu Martaga kõigile head vana-aasta lõppu! Kohtumiseni uuel aastal!

Tuuli 

Lugusid kuulsatest eestlastest

Raamatu “Lugusid kuulsatest eestlastest” saime jõuluvanalt. See raamat räägib Eesti kuulsatest inimestest, kellest mitmed elasid umbes 100 – 200 aastat tagasi. Need inimesed olid näiteks Kristjan Jaak Peterson, kes oskas kuuteteist keelt ja läks jala Tartust Riiga või hoopis Miina Härma, kes oskas väga hästi orelit mängida. Veel oli raamatus juttu Georg Lurichist, kes oli väga kõva rammumees ja suutis oma parema käe väikese sõrmega korraga üles tõsta viis meest ja Gustav Ernesaksast, kes oli kuulus koorijuht ja helilooja. Mulle meeldisid kõige rohkem Lydia Koidula, Miina Härma, Georg Lurichi, Hella Wuolijoki, Julius Kuperjanovi, Miliza Korjuse ja Lennart Meri lood. Tegelikult olid kõik lood lahedad aga need olid mu lemmikud. Miliza Korjuse loos meeldis mulle see, kuidas Milizast õpetajat ei saanud. Direktor ütles, et Miliza koht on ooperis, sest ta laulab liiga hästi. Miliza läkski ooperisse tööle. Varsti peale seda tegi kuulus lavastaja talle ettepaneku laulda maailmakuulsas filmis. Milizast saigi filmitäht.

Raamat, millest kirjutasin: Loone Ots “Lugusid kuulsatest eestlastest” (Menu, 2016).

Marta

Lõpuaktus

Lõpuaktus on lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Selles raamatus on juttu Johannesest, kelle elus nii mõndagi põnevat juhtub. Johannes on tavaline poiss, kes hakkab lõpetama põhikooli. Lisaks temale on raamatus veel juttu mitmest asjalikust ametimehest, õpetajast ja tervest trobikonnast poistest ja tüdrukutest, kelleta poleks lõpuaktuse korraldamisel mitte mingit mõtet. Mulle meeldis kui lõpuaktuse kõnes Johannese kirjutatud lauseid ette loeti, sest need olid naljakad. Johannes läks enne aktust õpetajatetuppa ja muutis mälupulgal oleval direktori lõpukõnel osa lauseid ära. Laused muutis ta nõnda, et need sobituksid direktori kirjutatud lausetega. Lõpuaktusel oli ka külaline Riigikogust. Ta oli juba väga tüdinud kõigist lõpukõnedest, sest need olid täitsa ühetaolised ja ta oli  neid juba palju kuulnud. Johannese muudetud kõne kuulates oli tal aga lõbus, sest see erines kõigist teistest. Direktor ise oli muidugi ehmunud, et tal korraga hoopis teistsugune kõne ees oli 😀

Raamat, millest kirjutasin: Ilmar Tomusk “Lõpuaktus” (Tammerraamat, 2015)

Marta

Rongimõistatus

Lasse ja Maia on noored detektiivid, kes on lahendanud palju keerukaid juhtumeid. Ükskord lähevad nad Lasse onu juurde. Nad sõidavad sinna rongiga ning kaasa tulevad veel politseiülem ja kirikuõpetaja. Nad on ainukesed reisijad. Peale nende on rongis veel ainult ettekandja, rongijuht ja piletikontroll. Rongis veetakse vana raha ja kirju. Vana raha viiakse põletamisele. Poole tee pealt vajutab keegi hädapidurit. Peagi selgub, et varastatud on rahavaguni võti ning raha on ka kadunud. Lasse ja Maia hakkavad asja uurima ja saavad teada, et pidurit vajutas kirikuõpetaja, kes tahtis näidata ilusat loodust. Võtme võttis piletikontroll, kes tahtis oma kirja kätte saada. Raha aga võttis rongijuht, kellel oli seda vaja maadlusklubi jaoks. Lisaks saavad Lasse ja Maia teada, et ettekandja võttis raha hoiukarbist.

Mulle meeldis see raamat väga, see oli nii põnev. Lasse ja Maia lugusid on veel palju. Enamus neist on meil loetud aga mõni on veel lugeda. Just praegu tulin ma raamatukogust uute Lasse ja Maia raamatutega, siis on jõulupühade ajal ja koolivaheajal ka toredat lugemist.

Raamat, millest kirjutasin: Martin Widmark “Lasse ja Maia detektiivibüroo. Rongimõistatus” (Egmont, 2013)

Tuuli

Parimad raamatud 2016. aastal

Arutlesime eile nende raamatute üle, mida me sel aastal lugenud oleme. Mõtlesime, et teeme edetabeli raamatutest, mida teistelgi kindlasti lugeda soovitame 🙂

Tuuli kõige lemmikumad raamatud 2016. aastal olid:	Marta kõige lemmikumad raamatud 2016. aastal olid:
1. R. J. Palacio “Ime”	1. Ketlin Priilinn “Evelini lood”
2. R. J. Palacio “Auggie ja mina”	2. Ketlin Priilinn „Evelini uued lood“
3. Kadri Pettai “Kaarina ja võluvärgid”	3.  R. J. Palacio “Auggie ja mina”
4. Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai”	4. David Walliams “Jube tädi”
5. Reeli Reinaus “Detektiiv Triibik loomaaias”	5. R. J. Palacio “Ime”

Kõigil neil, kellele meeldivad naljakad raamatud soovitame lugeda:

1. Ilmar Tomusk “Lõpuaktus”

2. Louis Sachar´i Pahupidikooli lood, näiteks: “Pahupidikooli isemoodi lood”, “Pahupidikool kukub kokku”, “Pahupidikooli tabab üllatus”.

3. Maria Parr “Vahvlist südamed”

4. Timo Parvela “Pate päevaraamat”

5. Reeli Reinaus “Täiesti tavaline perekond”

7. Leelo Tungal “Kristiina, see keskmine”

8. Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai”

9. Ann Fine “Minu ema on võimatu”

10. Ilmar Tomuski Volli lood, näiteks: “Tere Volli”, “Volli vanad vigurid”, “Volli kasvab suureks”.

Kõigil neil, kellele meeldivad kriminaalsed- või seikluslood soovitame lugeda:

1. Ilmar Tomuski kriminaalsed lood, näiteks: “3.a kriminalistid”, “Kriminaalsed viineripirukad”, “Kriminalistid on tagasi”.

2. Mika Keräneni Eesti laste krimkad, näiteks: “Vana Roosa Maja”, “Kuldne Lurich”.

3. Martin Widmark´i Lasse ja Maia detektiivibüroolood, näiteks “Haiglamõistatus”, “Armastusemõistatus”, “Tsirkusemõistatus”, “Hotellimõistatus”.

4. Reeli Reinaus “Detektiiv Triibik loomaaias”

5. Astrid Lindgren “Meisterdetektiiv Blomkvist”

6. Astrid Lindgren “Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu”

7. Annie M.G. Schmidt  “Viplala lood”

8. Ilmar Tomusk “Algaja ajaränduri seiklused”

9. James M. Barrie “Peeter Paan”

10. Dagmar Normet “Une-Mati, Päris-Mati ja Tups”

Toredaid lugemiselamusi!

Loodame Jõuluvana kingikotist ka mõne uue raamatu leida, et koolivaheajal tore lugeda oleks 🙂

Tuuli ja Marta

Petra lood

Petra on väike 6-aastane tüdruk, kelle peres juhtub alatasa midagi. Need juhtumised on naljakad. Ükskord oli vaja Petra toas seinu värvida. Tavaliselt teeb seda ema. Seekord tegi seda Petra koos isaga, sest ema jalg hakkas valutama. Kõigepealt värvisid nad seinad kollaseks. Natuke kollast värvi sattus ka lakke ja nad otsustasid värvida sellegi kollaseks. Seejärel värvisid nad aknaraamid siniseks. Petra mõtles, et ka roheline on seinal ilus ja tegi osa seinast roheliseks. Selle kunstiteose peale pidi ema peaaegu ära minestama, sest ta ehmatas nii jubedasti ära. Enamasti juhtuvadki kummalised lood Petra ja isaga. Emal ei jää muud üle kui imestada ja vahel ka riielda. Näiteks saab ema pahaseks kui Petra tuka ära lõikab. Meil juhtus ka ükskord samasugune asi. Mängisime Martaga juuksurit ja lõikasime üksteisel tukka. Me olime siis 5-aastased. Kui emme seda hommikul märkas, oli ta samamoodi pahane nagu Petra ema. Me pidime samal päeval sünnipäevale minema ja Marta tukk oli hästi lühike ja viltune. Seda ei saanud kuskile ka ära peita. Me käisime sel päeval juuksuris, et asja natuke parandada. Läks päris pikalt enne kui tukk jälle välja kasvas.

See raamat oli väga tore ja lõbus, aga meie pole veel issiga niipalju lolluseid teinud.

Raamat, millest kirjutasin: Kristiina Kass “Petra lood” (Tänapäev, 2008)

Tuuli

“Kuidas mu isa endale uue naise sai”

Hiljuti ilmus Reeli Reinausil uus raamat. Nägime seda poes ja tahtsime ka kohe lugeda. Õnneks oli see juba raamatukogus ka olemas ja me ei hakanud seda endale ostma. Käisime neljapäeval Tuuliga raamatukogus ja saimegi uut raamatut lugema hakata. Ma lugesin selle kahe päevaga läbi, sest see oli nii huvitav ja Tuuli tegi sama. Talle ka väga meeldis.

Raamatu peategelased on 12-aastane Kaisa ja tema isa. Kaisa ema suri kui Kaisa oli alles väike. Selles raamatus tulebki juttu sellest, kuidas isa hakkab endale uut naist otsima. Kui Kaisa sellest teada saab, hakkab ka tema isa naise otsingutel aitama. Alguses proovib isa naist leida kunstimuuseumist. Ta proovib kõnetada igasuguseid naisi aga välja ei tule midagi. Kaisa arvab, et isa pole enesekindel. Kõik naised, kellega isa kohtub on natuke omamoodi. Üks peab pika loengu kunstist, teine on taimetoitlane ja sunnib ka teisi selleks, kolmas on sõjaväelane ja neljas armastab väga koristada. Ühel päeval läheb isa lastevanemate koosolekule ja kohtub seal Kaisa uue klassivenna Kerdi emaga. Varsti tulevad nad ka Kaisale ja isale külla. Lõpuks Kaisa isa ja Kerdi ema Riina abielluvad. Mõlemad lapsed on õnnelikud.

See raamat tundus lahe. Mulle meeldis see raamat eriti nende naiste veidruste pärast.

Raamat, millest rääkisin: Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai” (Tänapäev, 2016)

Marta

Kunstikonkurss

Eile käisin Port Arturis võtmas vastu auhinda, mille sain linna kunstikonkursil 3. koha eest. Olin väga õnnelik ja uhke. Meil olid teemad ette antud ja nendeks olid: presidendivalimised, paks kultuurikiht, mida me sööme ja iga lemmikoom on oma peremehe nägu. Minu pildil on presidendid Kaljulaid ja Ilves. Nad suruvad üksteisel kätt ja Ilves õnnitleb uut presidenti. Pildil on veel palju inimesi. Osad neist on rõõmsad, mõned kurvad või vihased. Vihastele ei meeldi, et uus president on naine. Minu joonistus valiti, sest seal olid inimesed nii ees kui ka taga. Õpetaja rääkis meile enne alustamist, et pildil peab olema fantaasiat ning tegelased võiksid olla kogu pildi peal, nii ees kui tagapool. Pildi joonistasin õlipastellidega.

Näitusel oli palju ilusaid kunstitöid. Ma sain auhinnaks värviraamatu ja diplomi. Minu õpetaja sai ka tänukirja. Sinna oli kirjutatud: Maailma parim õpetaja. Minu arvates oli see väga õigesti kirjutatud, meil ongi maailma parim õpetaja!

Tuuli

Päkapikk

Jõuluaeg on käes ja päkapikku näed

oma sussi sees,

kommikott tal ees.

Kommikotis kommid tal,

karjamaal on lambatall.

Päkapikk on tore ja mina olen käbe.

Ütlen: “Oled tore sell!”,

Küsin: “Kus su aisakell?”.

See luuletus sündis 28. novembril koolis.

Marta

Algaja ajaränduri seiklused

Lugesin raamatut “Algaja ajaränduri seiklused”, milles rääkis kuulsatest teadlastest, füüsikast, kosmosest ja ajas rändamisest. Raamatutegelased on kaks paksu tüdrukut Mariliis ja Anette ning nende füüsikaõpetaja. Ükskord, kui Mariliis ja Anette koolist tulevad, otsustavad nad poest läbi põigata ja endale süüa osta. Nad näevad, kuidas naabripoiss Margus suundub tiigijää poole. Jää on õhuke ning ta vajub läbi jää. Anette jookseb poissi päästma, kuid temagi vajub läbi jää. Äkitselt on tiigi juurde ilmunud mees,  kes kõnnib vee peal ning päästab poisi. Kui paar minutit on möödas avastavad tüdrukud, et kell on ikka sama, mis paar minutit tagasi ning Anette riided on kuivad. Nad räägivad sellest oma õpetajale ja nii saavad nad teada, et päästajaks oligi füüsikaõpetaja. Tuleb välja, et nende õpetaja suudab ajas rännata. Koos päästavad nad kuulsa laulja elu, Titaaniku uppumisest ning veel otsustavad nad ära hoida I maailmasõja.

Selles raamatus oli ka üks tore mõistatus. Et teada saada õpetaja vanust, oli seda vaja arvutada kahe kuulsa teadlase sünniaegade abiga. Need kuulsad teadlased olid Galileo Galilei ja Albert Einstein. Me Martaga tegime selle arvutuse ära ja teame nüüd, kui vana oli füüsikaõpetaja.

Raamat oli huvitav ja peale selle sain palju uusi teadmisi. Ma soovitan seda kõigil lugeda! Mind hakkasid kuulsad teadlased huvitama ja uurisin nende kohta täpsemalt. Rohkem lugesin Albert Einsteini kohta. Nüüd ma tean, et nii Galilei kui Einstein olid kuulsad leiutajad, avastajad ja füüsikud.

Raamat, millest kirjutasin: Ilmar Tomusk “Algaja ajaränduri seiklused” (Tammerraamat, 2016)

Tuuli