Pahupidikool pidi tulema ühekorruseline koolimaja, kus on kõrvuti 30 klassiruumi. Ehitajad aga ehitasid hoopis 30 korruselise koolimaja, kus igal korrusel on üks klassiruum ja 19. korruse unustasid hoopis ehitada. 19.korrust õpetab preili Zarv. Preili Zarve pole olemas. See on vist üks põhjus, miks seal koolis kummalised asjad juhtuvad, eriti 30.korrusel. Mulle meeldis kui proua Pärl lastele gravitatsiooni õpetas. See käis nii. Proua Pärlile oli pakk. Selle sees oli uhiuus arvuti. Proua Pärl lükkas arvuti aknas välja ja ütles lastele: “Vaadake see on gravitatsioon.”. 🙂 Nagu arvata võite, käis arvuti vastu maad ja alles jäid vaid jupid.
Teine väga lõbus lugu oli seoses tuletõrjeõppusega. Proua Pärl helistas kogu aeg lehmakella, sest kui oleks päris tulekahju, siis lapsed kuuleksid teda. Proua Pärl juhtis lapsed katusele, sest päris tulekahju korral lendaksid helikopterid neid päästma. Kõik lapsed ja õpetajad karjusid, et ärge helistage kella, aga oli juba hilja. Lehmad tulid ja vallutasid koolimaja. Läks terve aasta, enne kui lehmad koolimajast välja saadi.
Õnneks kool siiski kokku ei kukkunud. Sellises kummalises koolis oleks päris tore käia. Tegelikult on meie koolis ka vahva.
Raamat, millest rääkisin: Louis Sachar “Pahupidikool kukub kokku” (Draakon ja kuu, 2008)
Marta
One thought on “Pahupidikool kukub kokku”