Jagatud saladused

Raamatu peategelane on 18- aastane Johanna. Tema isa on alkohoolik. Tal on 4- aastane vend Kaarel, ema ja parim sõber Ingrid. Uusaastapeol lobiseb Johanna oma saladused ühele võõrale koolikaaslasele välja. Õnneks ei räägi Aleksander tema saladusi edasi ja Johanna hakkab temaga meelsasti suhtlema. Selgub, et Aleksander on väga tore. Tüütu on hoopis Kevin, kes on Johanna eks ja jälitab teda kogu aeg.  Kevin tahab ära leppida, kuid Johanna pole sellest huvitatud, sest Kevin on temaga tihti väga ebaviiskas.

Tüdruku elu pole kerge. Isa käitub purjuspäi vägivaldselt.  Ühel ööl põgeneb Johanna ema ja väikevennaga kodust ja nad kolivad isast eraldi elama.

Ma lugesin ühe päevaga raamatu läbi. See oli väga huvitav, kuid lõppes minu jaoks poolikult. Tahaksin teada, mis Johanna elus edasi saama hakkab. Ma loodan, et kunagi tuleb raamatule 2. osa.

Raamat, millest kirjutasin: Agnes Kolga “Jagatud saladused” (Tänapäev, 2019)

Marta

Advertisements

Kasuema

Kõigepealt lugesin ma raamatut “Kadri” ja nüüd selle järge “Kasuema”. Kadri on juba suurem ja raamat räägib sellest, mis tema elus edasi juhtub. Vanaema on väga haige ja sureb peagi. Kadri on väga kurb ja läheb ajutiselt tädi Elsa juurde elama. Ühel päeval tuleb isa uudisega, et Kadri saab endale kasuema. Kadri on väga üllatunud. Isa ütleb, et kasuema tuleb neile täna külla. Esialgu proovib Kadri elada koos isa ja kasuemaga. Kasuema on väga sõbralik aga Kadri on kurb ja ei suuda võõrasemaga harjuda. Varsti tüdineb kasuema ära, ta ootab last ja  otsustab, et Kadri võiks internaatkoolis edasi õppida. Seal saab Kadri endale toredad toakaaslased Liki, Anne, Tinka, Roosi, Marelle ja Vesta. Grupivanem on Vesta. Uues koolis kohtub ta Entuga. Täpselt selle sama kelgumäe Entuga ehk Enricoga, kellega Urmas eelmises raamatus kakles. Kadri ehmatab väga ära ja üritas teda igal viisil vältida. Kadrile on internaadielu esialgu harjumatu. Tülitsemine ja üksteise kallal nääksumine on talle võõrad, sest kodus ei juhtunud seda kunagi. Vahepeal on Kadri saanud endale väikese Fleur´i. Õde saab nime ühe inglise kirjaniku raamatu järgi. Kadri on väga rõõmus ja edaspidi on ta koolivaheaegadel abiks väikese õe hoidmisel. Internaatkoolis on komme, et iga suurem õpilane saab enda hoole alla väiksema. Kadri peab hoolitsema väikese tüdruku Sassi eest, aga see on päris raske. Sasss on aktiivne ja pöörane, ent Kadri rahulik. Ühel päeval kutsub klassivend Sven Kadri teatrisse. Kadri on nõus. Õigel päeval selgub, et Sven ei sa teatrisse tulla ja tema asemel tuleb Enrico. Kadri on väga vihane aga ei söenda teatrist lahkuda. Pärast etendust üritab Kadri kiiresti lahkuda. Ta otsustab tagasi minna pikemat teed pidi. Teel tulevad talle kallale võõrad mehed. Enrico on salaja Kadrile järgnenud ja tuleb nüüd Kadrit päästma. Enrico on vapper, ent üks meestest virutab Enricole noa selga. Poiss viiakse väga raskes seisundis haiglasse. Kadrit teeb see väga murelikuks ja kurvaks. Edaspidi käib Kadri teda iga päev haiglas vaatamas. Selgub, et nad tegelikult meeldivad teineteisele väga. Kadri küsib poisilt kas mõni teine päev võib ka keegi teine sõber internaatkoolist teda vaatama tulla, kuid Enrico eelistab Kadrit. Ühel päeval, kui Kadri jälle haiglasse läheb, ütleb õde, et Entul on juba külaline. See on tema ema. Kadri otsustab õues oodata, millal ema lahkub ja ta saaks minna Enricot vaatama. Varsti tuleb Entu ema õue, hakkab halama ja kõiges süüdistama. Kadri ehmatab ära ja jookseb koju. Hiljem, kui Kadri uuesti Enrico juurde läheb,  ütleb õde, et Entu on surnud. Ta suri sellepärast, et eile oli ema nuttu, hala, enesehaletsemist ja süüdistamist liiga palju. Ema äkiline viha ja kõiges Enrico süüdistamine ärritas poissi niivõrd, et ta kaotas teadvuse ja suri mõne tunni pärast. Kadri on pikka aega väga kurb ega taha kellegagi rääkida. Enrico surm mõjus paljudele lastele ja pani neid elu üle mõtlema. Klassivennad tegid kõik, et pätid kinni võetud saaks ja nende abil see ka juhtus. Juba pikka aega tagasi hakati ehitama koolile uut hoonet aga ikka polnud see valmis. osad selle kooli õpilased otsustavad ehitusel kaasa aidata. Aegamisi hakkab Kadri toibuma ja ta unistab, et temast saaks õpetaja või kasvataja. Kõige meelsamini tahaks ta internaatkooli tööle tulla ja kui kõik hästi läheb, võiks ta Sassi ja Marju lõpuklassi ajaks juba tagasi olla. Heal sõbral Urmasel on tema elus endiselt tähtis koht ja elu paistab Kadri jaoks rõõmsamaks  muutuvat.

Mulle see raamat meeldis. Seal oli küll palju nukrust ja noorte omavahelised suhted olid tihti pingelised. Samas oli ka palju südamlikkust ning ma õppisin sellest, et isegi oma vihavaenlasest võib hiljem hea sõber saada. Samamoodi on sõbrad sulle toeks rasketel hetkedel. 

Raamat, millest rääkisin: Silvia Rannamaa “Kasuema” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1963).

Tuuli

Britt-Marie oli siin

Mäletate raamatut “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”?  Seal oli Britt-Marie – täielik vinguviiul. Raamatu lõpus pettis abikaasa Kent teda teise naisega ja sai veel infarkti ka. Nüüd sai Britt-Mariel mõõt täis ning ta kolis pärast 40 aastat kestnud abielu minema. Raamatus “Britt-Marie oli siin” läks Britt-Marie töötukassasse ja tüütas sealse töötaja päris ära. Ainus töö, mida Britt-Mariele pakuti, oli Borgi noortekeskuses. Borg oli majanduskriisist räsitud alevik. Britt-Marie võttis töökoha vastu. Kohale jõudes sai ta esimese asjana palliga vastu pead ja lamas seal õige mitu minutit teadvusetult.

Ainus rõõm, mis depressiivsele Borgile veel jäänud, on jalgpall. Kõik tahaksid Borgist ära kolida, sest nad on lootuse kaotanud. Britt-Marie ei jaga suurt jalgpalli vaimustust, tegelikult ei tea ta jalgpallist üldse midagi. Tema jaoks on oluline puhtus ja õiges järjekorras pandud noad- kahvlid, sooda ja Faxin. Ta ei mõista huumorit ja tal ei ole eelarvamusi. Borgis on hulk kummaliste nimedega inimesi, kellel on küll õiged nimed ka, aga enamasti neid ei kasutata: Vega, Omar, Piraat, Pank, Keegi, Sami, Psühho. Vega ja Omar elavad ilma ema-isata. Nende eest vastutab veidi vanem vend Sami. Psühhol on alalõpmata raha otsas ja seetõttu palju jamasid. Sami on tema hea sõber ja tunneb vajadust alati Psühhot aidata. Piraat on tegelikult Ben, ta on heasüdamlik ning Britt-Marie toetab teda olulistel hetkedel. Ben hoolib Britt-Mariest väga.

Kõik asutused peale õllelõhnalise pitsabaari ja noortekeskuse on uksed kinni pannud. Pitsabaar on ühtlasi pood, postkontor, autoparandus ja külakeskus, kuhu kõik kokku tulevad.

Niisiis kui laste jalgpallivõistkond vajab treenerit, tundubki Britt-Marie ainus sobiv kanditaat.  Ühel hetkel ilmub välja ka Kent, kes soovib Britt-Mariet tagasi võita. Ta on igati abivalmis ja meeldib ka Borgi lastele. Britt-Marie on temast suurt puudust tundnud, kuid samas õpib ta Borgis ka ennast paremini tundma. Tuleb välja, et kunagi oli Britt-Mariel õde, neil olid ühised unistused ja ta tunneb õest siiani puudust. Lõppu ma ei saa ära rääkida, sest siis pole teil raamatut põnev lugeda. Ent põnev on see raamat vägagi ning toredaid krutskeid ja ütlemisi on seal ka küllaga.

Sooda on kõige alus! Kes raamatu läbi loeb saab aru miks. Raamatus oli nii kurbi kui naljakaid hetki ning see meeldis mulle väga. Õppisin seda, et kõigil inimestel, ka vinguviiulitel ja muidu kummalistel tüüpidel on ka head küljed.

Raamat, millest kirjutasin: Fredrik Backman “Britt-Marie oli siin” (Varrak, 2019)

Marta

Parimad raamatud 2018

Tegime ka sellel aastal parimatest loetud raamatutest edetabeli. Panime 10 parimat raamatut meeldimise järjekorda. Soovitame neid ka teistel lugeda!

Tuuli kõige lemmikumad raamatud 2018. aastal olid: Marta kõige lemmikumad raamatud 2018. aastal olid:
1.Mika Keränen “Fantoomrattur” 1. Fredrik Backman “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”
 2. Pamela Lyndon Travers “Mary Poppins” 2. Zoe Sugg “Tüdruk Online tuuril”
3. Tamsyn Murray “Teise ringi süda” 3. John Green “Süü on tähtedel”
4.  Sarah Crossan “Õun ja vihm” 4. Andrus Kivirähk “Rehepapp”
5. Tea Lall “Ära armasta mind enam” 5. Sarah Crossan “Õun ja vihm”
6. David Walliams “Hirmus õudne hambaarst” 6.  Tamsyn Murray “Teise ringi süda”
7. Kristiina Ohlson “Kiviinglid” 7. Ene Sepp “Jagatud suvi”
8. Mika Keränen “Varastatud oranž jalgratas” 8. Kristiina Ohlson “Kiviinglid”
9. Kätlin Vainola “Ville” 9. Jennifer Gray “Pööningukass Atticus klaarib arveid”
10. Mika Keränen “Professor Must” 10. Mika Keränen “Fantoomrattur”

Selle edetabeliga jõudsime järeldusele, et me Tuuliga oleme väga erinevad. Näiteks, kui Tuulil oli “Fantoomrattur” esimene, siis minul oli see parimate raamatute hulgas viimane.

Tuuli:  “Fantoomrattur” oli minul esimene, sest see oli kõige põnevam ja huvitavam raamat.

Marta:  “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” oli mu lemmik, sest see oli nii erinev teistest raamatutest. Heas mõttes erinev.

Sel aasta me pole nii palju lugenud, sest pole nii palju aega olnud. Jõuludeks saime kahepeale kokku 5 raamatut: “Jõululaupäev. Nõmme 1970”, “Taeva tühjad tribüünid”, “Sinu tuhat palet”, “Penelop” ning “Khaba ja Nebra”. “Jõululaupäev. Nõmme 1970” olen juba lugema hakanud. Tundub hea raamat. Nüüd ei pea tükk aega uusi raamatuid ostma ega raamatukokku minema.

Toredat aastavahetust!

Marta

Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust

See raamat ei ole täiskasvanute- ega ka lasteraamat. Ta on täpselt selline, mida sobib lugeda 11-aastasel, 40-aastasel ja 75-aastasel 😀 Raamatu peategelasteks on üks kummaline vanaema ja 7-aastane isemoodi tüdruk Elsa. Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja välja mõeldud Peaaegu-Ärkvel-Maa. “Kõigil seitsmeaastastel lastel peavad olema superkangelased. See lihtsalt on nii. Ja kes vastu vaidleb, on loll nagu lauajalg. Nii ütleb Elsa vanaema.”

Raamatus oli päris palju kurbi hetki. Üks neist oli raamatu alguses, kui vanaema ära suri. Kuid ta jättis Elsale ülesande: viia ühed kirjad nende maja kummalistele inimestele.  Kui Elsa neid inimesi tundma õpib, selgub, et nad polegi nii kummalised kui esialgu tundub. Neil on lihtsalt omad läbielamised.  Kirjades palub vanaema neilt kõigilt vabandust ja Elsa õpib vanaema teisest küljest tundma.

Fredrik Backman tundub mulle hea jutuga kirjanikuna. Tema raamatut oli mõnus lugeda. Mulle meeldisid ka tema tänusõnad raamatu lõpus: “Kui sul ei oleks nii kahtlane maitse, peaksin ma tõenäoliselt endale mingi päristöö otsima.”

Fredrik Backman “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” (Varrak, 2018)

Pildiotsingu vanaema saatis mind ütlema et ta palub vabandust tulemus

Marta

Pööningukass Atticus klaarib arveid.

Atticuse täisnimi on Kiisu Atticus Grammaticus. Ta on maailma parim endine kassist murdvaras. Nüüd on ta politseikass. Kuigi ta oli varem varas, elab ta nüüd inspektor Cheddari ja tema pere juures. Cheddarite perekonda kuuluvad inspektor Cheddar, tema naine ning kaks last Callie ja Michael. Nende lapsehoidja on proua Tucker. Eelmisel aastal püüdis Atticus, laste ning proua Tuckeri abiga kinni suure harakate bande, kes tahtsid varastada kõik Littleton On Sea juveelid. Selle eest premeeriti ta politseikassiks.

Atticus läks inspektor Cheddari ja tema perega Londonisse puhkusele. Samal ajal saadi teada, et Venemaa kõige ohtlikum kurjategija Ženja Klob on varastanud Tema Majesteedi üliturvatud pahade lindude vanglast sama harakate jõugu, kelle Atticus arreteeris. Ženja Klobi abiline on õel kass Ingveriküpsis. Kunagi kui Atticus veel murdvaras oli, töötas ta Ženja Klobi heaks. Atticus vihkab Ingveriküpsist, sest too näris kunagi ta kõrva ära ja õelutses kogu aeg. Londonis saavad alguse suured seiklused, kuid inspektor Cheddar isegi kahtleb tema võimetes. Lõpuks premeeritakse Atticus politseikassist seersandiks.

Atticuse raamatud meeldivad mulle väga. Seal on palju seikluseid ja seiklused mulle meeldivad! Meil on Atticuse raamatuid terve hulk kodus. Plaanin lugema hakata raamatut “Pööningukass Atticus õpib joonistama”. Loodan, et see on sama põnev.

Raamat, millest kirjutasin: Jennifer Gray “Pööningukass Atticus klaarib arveid” (Helios, 2013)

Pildiotsingu pööningukass atticus klaarib arveid tulemus

Marta

Teise ringi süda

Jonny

Jonny ei ole tavaline teismeline. Ta on juba mitu aastat südamehaigusega haiglas olnud. Jonny süda on nii nõrk, et kui talle varsti doonorsüda ei leita, siis ta sureb. Jonny palatikaaslaseks on vähihaigusega tüdruk Emily, kes saab keemiaravi. Jonny ja Emily on parimad sõbrad, sest need sõbrad, kellega Jonny varem koolis käis, on ta ammu unustanud.

Niamh

Niamh on tavaline 16-aastane tüdruk, kellel on kaksikvend Leo. Iga päev kiusab Leo Niamhi ja esitab talle väljakutseid. Iga päev Leo võidab. Niamh vihkab Leod ja unistab elust ilma temata. Ühel päeval kui Niamh on oma perega rannas, esitab Leo talle väljakutse, mille käigus peavad nad ühe kalju otsa ronima. Leo nõuab, et kui tema võidab, peab Niamh tema ette põlvili laskuma ja vanduma, et Leo on parim. Niamh võtab väljakutse kiusu pärast vastu. Väljakutse lõpeb õnnetusega kui Leo kalju otsast alla kukub. Ema kutsub kiirabi ja sõidetakse haiglasse… Leo on surnud. Arst küsib, kas kunagi on Leoga elundite annetamisest räägitud. Ema vastab, et Leo oleks sellega nõustunud.

Jonny

Ühel päeval kui ema Jonnyl külas on, teatab ema, et Jonny on doonorsüdamete ootejärjekorras esimesele kohale jõudnud. Täpselt samal päeval tuleb Jonny juurde tema lemmikõde Femi, kes teatab, et Jonnyle sobiv süda on leitud. Femi käsib Jonnyl ja tema perekonnal kiiresti järele mõelda, kas nad tahavad seda. Jonny nõustub. Järsku tahab Jonny teada, kelle südame ta endale saab. Alguses ei taha Femi öelda aga siis mainib, et see oli üks temavanune poiss. Operatsioon on juba samal päeval.

Niamh

Niamh ja tema pere on sügavas leinas, on matused. Niamh ja tema parim sõbranna Helen seisavad Leo haua juures. Seal lähedal on ka Leo tüdruk, keda Niamh vihkab. Praegu teeb see tüdruk nägu nagu oleks kaotanud kõige tähtsama inimese, kuigi Niamh teab, et nad olid Leoga koguaeg tülis.

Jonny

Jonny räägib Emilyle, et teda lastakse haiglast koju. Emily on natuke kade. Nüüd peab Jonny minema uude kooli. Seal saab ta endale uue sõbra Marco, kes algul tundub pisut kahtlane, kuid osutub siiski sõbralikuks poisiks. Jonnyt vaevab siiski, kellelt ta oma südame sai. Jonny on paar päeva internetis seda otsides ringi tuulanud. Lõpuks leiab ta facebookist ühe inimese konto, kes peaks sobima – Leo Brody. Jonny saab teada, et Leol on kaksikõde ja otsustab temaga ühendust võtta.

Raamat “Teise ringi süda” on üks mu lemmikuid. Raamatus on päris mitu kurba kohta, kuid see kõik on väga põnev ja huvi tekitav. Raamatu sain jõuluvana kingikotist.

   Raamat, millest kirjutasin: Tamsyn Murray “Teise ringi süda” (AS Ajakirjade Kirjastus, 2017)

Pildiotsingu teise ringi süda tulemus

Marta

Parimad raamatud 2017. aastal

Arutlesime jälle raamatute üle ja panime kirja sellel aastal loetud raamatutest edetabeli. Soovitame neid teistelgi lugeda.

Marta: Minu kõige lemmikum raamat sel aastal oli “Ilon Wikland. Elu pildid.”

Tuuli: Mulle meeldis kõige rohkem raamat “Penderwickid”, mida lugesin selle aasta alguses.

Tuuli kõige lemmikumad raamatud 2017. aastal olid: Marta kõige lemmikumad raamatud 2017. aastal olid:
1. Jeanne Birdsall “Penderwickid” 1. Enno Tammer „Ilon Wikland. Elu pildid“
2. Enno Tammer „Ilon Wikland. Elu pildid“ 2. Margit Sarapik “Õhku joonistatud naeratus”
3. Sarah Crossan „Üks“ 3. Mark Twain “Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused”
4. Loone Ots „Lugusid kuulsatest eestlastest“ 4. Loone Ots “Lugusid kuulsatest eestlastest”
5. Roald Dahl „Suur sõbralik hiiglane“ 5. Jennifer Gray “Kass Atticus rikub seadust”
6. Ingrid Gilts-Nittim “Liivahiirte suur seiklus”  6. Zoe Sugg “Tüdruk Online”
7. Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla“  7. Marko Leino “Jõululugu”
8. Kristina Ohlsson „Klaaslapsed“  8. Jeanne Birdsall “Penderwickid”
9. Kristina Ohlsson „Hõbedapoiss“  9. Louis Sachar “Augud”
10. Louis Sachar “Augud”  10. Sarah Crossan „Üks“

Loodame, et need raamatud meeldivad ka teile!  Meie igatahes soovitame 🙂

Toredat jõulude ootust!

Tuuli ja Marta

Ilon Wikland. Elu pildid

Ma lugesin Ilon Wiklandi elulugu. Ilon Wikland on hästi kuulus kunstnik. Ta sündis Tallinnas aga vanemad ei tahtnud teda eriti. Kui Ilon väike oli, saadeti ta emapoolsete vanemate juurde Tartusse. Tartus juhtus selline lugu, et Iloni onu uuris ühte püssi ja laskis sellega kogemata Ilonile õlga. Peale seda tõi Iloni ema ta igaks juhuks enda juurde Tallinnasse. Kuna varsti läksid Iloni vanemad lahku, saadeti ta hoopis isapoolsete vanemate juurde Haapsallu. Haapsalus Ilonile väga meeldis. Ta käis seal kogu aeg ujumas ning mängis oma koera Tito ja sõpradega. Ta elas Haapsalus 6 aastat, kuid siis tuli sõda ja vanaema pani Iloni laeva peale, et ta Rootsi põgeneks. Rootsis elas Ilonil tädi ja vanaema tahtis, et ta sinna läheks.

Kuna Ilon ei arvanud, et Eesti üldse kunagi vabaks saab, otsustas ta, et hakkab päriselt rootslaseks. Tädi juures Ilon koguaeg joonistas. Tädi märkas, et Ilonil on annet ja pani ta kunstikooli. Nii saigi Ilonist kunstnik. Kui ta natuke vanemaks sai, kohtus ta kuulsa kirjaniku Astrid Lindgreniga. Ilon hakkas tema raamatutesse pilte joonistama ja sai hästi kuulsaks. Ilonil on 4 tütart.

Praeguseks on Ilon juba palju kordi Eestis käinud. Kui ta esimest korda käis, oli Eesti veel Nõukogude Liidu koosseisus. Ta kartis siis väga, et ta võetakse kinni ja viiakse Siberisse. Nüüdseks on Haapsalus Iloni Imedemaa. Seal on palju Iloni joonistatud pilte inimestele vaatamiseks ja kolmandal korrusel on mängumaa. Kui me väiksemad olime, käisime seal tihti.

Mulle väga meeldis raamat Ilon Wiklandist, see on kindlasti üks mu lemmikuid! Õhtuti ei saanud isegi magama minna ja lugesin poole ööni.

Raamat, millest kirjutasin: Enno Tammer “Ilon Wikland. Elu pildid” (Tammerraamat, 2017)

Pildiotsingu ilon wikland elu pildid tulemus

Marta