Untslimütsi Ärbi

Raamat räägib Ärbist. Ärbi on untslimehike, kellele meeldib seigelda ja igal pool ringi uidata. Mitte ükski untsel pole käinud kunagi Voostrilaanes, sest seal elab üks kuri loom plampar, kes armastab süüa untsleid. Ühel päeval, kui ilm on ilus, otsustab Ärbi uitama minna. Ta kutsub ka sõpru kaasa, aga need ei taha tulla, sest on argipäev ja kõik peavad tööd tegema. Nii läks Ärbi üksi. Ta jalutas pikalt ja arvas siis, et on aeg süüa ning puhata. Ärbi jäi magama ja ärkas selle peale, et tundis kõdi. Kõdistajad olid kaks sipelgat, kes tahtsid süüa ja Ärbi andiski. Varsti oli kohal juba palju sipelgaid, kes hakkasid teda taga ajama. Untslite suurimad vaenlased on sipelgad ,kes suures karjas võivad ära süüa terve untsli. Ärbi oli jooksnud juba jõeni aga ta ei osanud ujuda. Niisiis võttis ta oma mütsi peast ning venitas seda kuni see oli parajalt suur, et sinna sisse mahtuda. Ärbit oli jooks väsinud ning ta jäi magama. Kui ta ärkas, oli ta jõudnud Voostrilaande. Ta hakkas kartma aga varsti oli ta sealt siiski möödas. Korraga sattus Ärbi vee keerisesse, mis on ohtlik. Ta arvas, et upub  ära ent järsku leidis ta ennast muru pealt. Tema juures oli üks tegelane. Ärbi küsis, mis ta nimi on. Tema nimi oli Tuustik ja Tuustik oli ahviga sarnane. Ärbi  küsis, kus plampar on ja sai  Tuustikult teada, et  Ärbi kodukohas elabki plampar. Pärast selgus, et plamarit polegi olemas. Ärbi otsustas Tuustiku enda juurde elama kutsuda ja Tuustik jäi nõusse. Varsti hakkasidki kaks sõpra Ärbi koju jalutama. Kui nad kohale jõudsid, nägid nad teisi untsleid Ärbit otsimas. Untslid olid üllatunud Ärbi uue sõbra üle aga neile ta ikka meeldis. Mulle see raamat meeldis, mis sest, et see oli väljamõeldis.

Raamat, millest kirjutasin: Otfried Preussler “Untslimütsi Ärbi” (Tiritamm, 2001)

Tuuli

Väike nõid

Väike nõid on 127 aastat vana. Nõia maailmas on see väike vanus. Väikesel nõial on ka kaaren Abraksas, kes oskab rääkida ja annab Väikesele nõiale kogu aeg väga palju kasulikke nõuandeid. Väikese nõia suurim soov on Walpurgi ööl koos suurte nõidadega Blocksbergi mäele tantsima minna. Kahjuks arvavad suured nõiad, et ta on selle jaoks liiga väike. Ülemnõid lubab, et kui Väike nõid aasta jooksul heaks hakkab, võib ta järgmine aasta teistega kaasa tantsida. Väike nõid hakkabki usinasti õppima. Selle juures on tal abiks kaaren Abraksas, kuid ta peab ka teistele head tegema. Selles raamatus tulebki juttu sellest, kuidas Väike nõid haokorjajaid aitab, kurja metsnikku arstib, lillemüüjat abistab, õllevedajale aru pähe paneb, maroonimüüjat ravib, ühe härja elu päästab, lumememmega kurje poisse hirmutab, pesa rüüstajaid karistab ja sindlilõikajale aru pähe paneb. Kui Väike nõid järgmisel aastal nõiakogu ette läheb, selgub et hea nõid tähendab kurja nõida ja kuri nõid head nõida. Väike nõid on vihane, sest nüüd ei tohigi ta Walpurgi ööl teistega tantsida. Karistuseks nõiub ta teistel nõidadel nende luuad, nõiaraamatud ja võluvõimed ära. Nüüd on Väike nõid ainuke nõid maailmas. Mulle meeldis väga raamatu lõpp.

Selle raamatu laenutas Tuuli täna raamatukogust. See oli lahe raamat ja soovitan seda teistelgi lugeda.

Raamat, millest rääkisin: Otfried Preussler “Väike nõid” .

Marta