Parimad raamatud 2018

Tegime ka sellel aastal parimatest loetud raamatutest edetabeli. Panime 10 parimat raamatut meeldimise järjekorda. Soovitame neid ka teistel lugeda!

Tuuli kõige lemmikumad raamatud 2018. aastal olid: Marta kõige lemmikumad raamatud 2018. aastal olid:
1.Mika Keränen “Fantoomrattur” 1. Fredrik Backman “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”
 2. Pamela Lyndon Travers “Mary Poppins” 2. Zoe Sugg “Tüdruk Online tuuril”
3. Tamsyn Murray “Teise ringi süda” 3. John Green “Süü on tähtedel”
4.  Sarah Crossan “Õun ja vihm” 4. Andrus Kivirähk “Rehepapp”
5. Tea Lall “Ära armasta mind enam” 5. Sarah Crossan “Õun ja vihm”
6. David Walliams “Hirmus õudne hambaarst” 6.  Tamsyn Murray “Teise ringi süda”
7. Kristiina Ohlson “Kiviinglid” 7. Ene Sepp “Jagatud suvi”
8. Mika Keränen “Varastatud oranž jalgratas” 8. Kristiina Ohlson “Kiviinglid”
9. Kätlin Vainola “Ville” 9. Jennifer Gray “Pööningukass Atticus klaarib arveid”
10. Mika Keränen “Professor Must” 10. Mika Keränen “Fantoomrattur”

Selle edetabeliga jõudsime järeldusele, et me Tuuliga oleme väga erinevad. Näiteks, kui Tuulil oli “Fantoomrattur” esimene, siis minul oli see parimate raamatute hulgas viimane.

Tuuli:  “Fantoomrattur” oli minul esimene, sest see oli kõige põnevam ja huvitavam raamat.

Marta:  “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” oli mu lemmik, sest see oli nii erinev teistest raamatutest. Heas mõttes erinev.

Sel aasta me pole nii palju lugenud, sest pole nii palju aega olnud. Jõuludeks saime kahepeale kokku 5 raamatut: “Jõululaupäev. Nõmme 1970”, “Taeva tühjad tribüünid”, “Sinu tuhat palet”, “Penelop” ning “Khaba ja Nebra”. “Jõululaupäev. Nõmme 1970” olen juba lugema hakanud. Tundub hea raamat. Nüüd ei pea tükk aega uusi raamatuid ostma ega raamatukokku minema.

Toredat aastavahetust!

Marta

Härra Huu

Härra Huu on üks kummaline mehike, kelle ametiks on öösiti inimesi hirmutada. Samuti oskab ta natuke nõiduda. Neid kunste õppis ta oma vanaisalt. Härra Huu elab metsas väikses majas. Selles raamatus teeb härra Huu tutvust päevaeluga. Ükskord kui ta linna äärde inimesi hirmutama läks, nägi ta ühes majas väikest tüdrukut ning otsustas teda hirmutada. Kahjuks väike tüdruk Rimma ei ehmatanud, vaid kutsus härra Huud teinekordki tagasi. Härra Huu oli väga solvunud. Teinekord kuulis ta puukuuris hääli ning läks vaatama, mis seal on. Sealt leidis ta poisi nimega Mikko. Ka tema tahtis härra Huuga sõbraks saada. Alguses ei olnud ta sellega harjunud, kuid pärast oli ta nendega hea sõber. Raamatus oli veel juttu, kuidas kass tänu härra Huu vanaisa asjadele nii suureks muutus, et härra Huud ära tahtis süüa. Õnneks muutis härra Huu ta viimasel hetkel piimaks. Veel oli tore lugu, kuidas härra Huu kogemata lihasööjataime potti istutas. Ka tema tahtis härra Huud ära süüa, kuid õnneks tuli Mikko heade nippidega appi ja kõik lõppes hästi.

Alguses tundus raamat pisut igav, kuid lõpus muutus paremaks. Kuigi selles raamatus tahtsid kõik härra Huuga pärast ehmatamist ikkagi sõbrad olla, siis päriselus see nii ei ole. Inimestele tavaliselt ehmatamine ei meeldi.

Pildiotsingu harra huu tulemus

Raamat, millest kirjutasin: Hannu Mäkelä “Härra Huu” (Pegasus, 2015)

Marta