See raamat ei ole täiskasvanute- ega ka lasteraamat. Ta on täpselt selline, mida sobib lugeda 11-aastasel, 40-aastasel ja 75-aastasel 😀 Raamatu peategelasteks on üks kummaline vanaema ja 7-aastane isemoodi tüdruk Elsa. Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja välja mõeldud Peaaegu-Ärkvel-Maa. “Kõigil seitsmeaastastel lastel peavad olema superkangelased. See lihtsalt on nii. Ja kes vastu vaidleb, on loll nagu lauajalg. Nii ütleb Elsa vanaema.”
Raamatus oli päris palju kurbi hetki. Üks neist oli raamatu alguses, kui vanaema ära suri. Kuid ta jättis Elsale ülesande: viia ühed kirjad nende maja kummalistele inimestele. Kui Elsa neid inimesi tundma õpib, selgub, et nad polegi nii kummalised kui esialgu tundub. Neil on lihtsalt omad läbielamised. Kirjades palub vanaema neilt kõigilt vabandust ja Elsa õpib vanaema teisest küljest tundma.
Fredrik Backman tundub mulle hea jutuga kirjanikuna. Tema raamatut oli mõnus lugeda. Mulle meeldisid ka tema tänusõnad raamatu lõpus: “Kui sul ei oleks nii kahtlane maitse, peaksin ma tõenäoliselt endale mingi päristöö otsima.”
Fredrik Backman “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” (Varrak, 2018)
Marta
One thought on “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”