Silvia Rannamaa “Kadri”

Kadri elab oma vanaemaga keldrikorrusel ja tema vanaemal ei ole eriti raha. Neil on nigelad riided ja halvad pesutingimused. Kadri arvab, et ta on kõige õnnetum tüdruk maailmas. Ta käib küll koolis, kuid sõpru on tal seal polegi. Tema ainus sõber on  paariaastane Helle. Tihti narritakse teda koolis, sest ta on teistsugune võrreldes oma klassikaaslastega. Kadrile meeldib väga lugeda. Vanaemale jälle eriti ei meeldi, et Kadri nii palju raamatuid loeb. Ta ütleb, et see rikub Kadri silmanägemist. Vahel on Kadri vanaema peale pahane, sest viimane õiendab temaga  tihti. Tegelikult tahab vanaema Kadrile ainult head.

Kord avastas koolis üks tüdruk, et tema sall on kadunud ja hakkas kohe süüdistama Kadrit ehkki tegelikult oli sall kodus. Kadri oli väga solvunud, et teda alusetult süüdistati ja  seetõttu ei märganud ta lähenevat autot. Toimus avarii. Haiglas kohtus Kadri toreda naise Elsaga. Elsa oli kirjanik ja aitas Kadril koolitükke teha. Kadri pidi jääma haiglasse kauaks ja seepärast jäi ta klassi kordama. Vahepeal oli hakanud vanaemale ilmuma kirju, mida ta Kadrile ei näidanud ja kohe ära põletas. Mõne aja pärast sai Kadri haiglast välja ja tal tuli kooli minna. Uued klassikaaslased olid palju toredamad ja kohe sai ta endale uue sõbra Urmase. Urmas oli hoopis teistsugune kui teised poisid. Urmasest sai Kadri uus pinginaaber.

Ühel päeval üksi kodus olles avastas Kadri laualt kirja. Kirja kirjutaja oli tema isa, kes tahtis Kadriga kohtuda. Kadri oli väga rõõmus, sest lõpuks oli isa tagasi tulnud. Kui vanaema koju tuli, tahtis Kadri teada, miks vanaemale isa ei meeldi. Vanaema rääkis ajast, kui Kadri ema veel elas. Isa põgenes Eestist Rootsi ja jättis haige ema surema. Enne surma ütles ema vanaemale, et isa ei või kunagi Kadrit endale võtta. Lõpuks leppisid vanaema ja isa siiski ära. Isa kaudu said nad uue avara korteri, kuhu paistis palju päikest. Vanaema rõõmustas see, et ta sai lõpuks hakata aknal lilli kasvatama. Nüüd arvas Kadri, et ta on kõige õnnelikum tüdruk maailmas!

Mulle see raamat meeldis. Raamat õpetas, et kui sul on mõni asi kadunud, pole vaja hakata selles kohe teisi süüdistama.

Raamat, millest kirjutasin: Silvia Rannamaa “Kadri” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)

Tuuli

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.