Põrsapõli

Ma lugesin Hando Runneli luulekogu “Põrsapõli”, seda soovitas mu vanaema. Runnel on mu vanaema lemmikluuletaja ja ta isegi tundis teda nooruses. Hando Runnel on mu vanaemale isegi ühe luuletuse kirjutanud. Mulle meeldib samuti Runnel, sest tema luuletustes on enamasti mingi “nõks” sees. Minu lemmikluuletus oligi raamatus kohe esimene. See rääkis ühest väikesest poisist, kes tegi igasugu naljakaid asju. Mõni luuletus oli selline lühike, kus oli ainult paar riimi, näiteks: “Ühel pilvel olid pikad ripsmed, need ulatusid maani. See oli vihm”. Vahel saab isegi kahe reaga öelda midagi ilusamat, kui pika jutuga. Lugedes leidsin raamatu vahelt ühe ajaleheväljalõike. Ma arvan, et mu vanaema oli selle sinna pannud, sest sellel oli samuti üks Hando Runneli luuletus. See oli samuti üks minu lemmikutest.

Kui ma olin väike põrsas

Kui ma olin väike põrsas,
tahtsin saada suureks seaks.
Nüüd ma olen olnud siga,

kelleks nüüd ma saama peaks?

Ausalt öelda: põrsaks, põrsaks,
jälle väikseks, jälle heaks.
Ja kui olen ükskord põrsas,
ma ei taha enam seaks.

Kõikidest luuletustest ma aru ei saanudki, sest oli ka võru keelseid. Lõpus olid veel mõned liisusalmid, kus oli lihtsalt sikker, sakker, tommer, tükker jne. Mulle meeldis raamat väga.

Raamat, millest kirjutasin: Hando Runnel “Põrsapõli” (Ilmamaa, 2013).

Marta

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.