“Klaaslapsed” on minu meelest päris õudne raamat. Raamatu peategelane Billie kolib oma emaga teise linna ühte vanasse majja. Billie isa on surnud. Majas hakkab kummalisi asju juhtuma: koputused aknal, käejälg tolmuse laua peal ja kummaline kiri, kuhu on kirjutatud “kaduge“. Kahjuks näeb selliseid asju ainult Billie ja ema ei taha teda uskuda. Aga siis saab Billie teada ühe kohutava tõsiasja. Nüüd tulevad Billiele appi sõbrad ning koos tehakse kõik panemaks ema uskuma, et mida rutem nad sealt ära kolivad, seda parem. Nad peavad sealt ära kolima ruttu, enne kui on liiga hilja ja juhtub midagi hirmsat…
Raamatu lõppu ma ära ei kirjuta, sest ma ei taha ära rikkuda põnevust, mida ma lugemise ajal tundsin. Õnneks ei juhtunud seal siiski midagi nii jubedat nagu alguses tundus. Mulle igatahes see raamat meeldis ja lõpp oli ka huvitav. Nüüd loeb raamatut Tuuli ja talle ka meeldib. “Klaaslapsed” on üks mu senistest lemmikutest, aga enamasti meeldivad mulle kõik loetud raamatud.
Raamat, millest rääkisin: Kristina Ohlsson “Klaaslapsed” (Tiritamm, 2016)
Marta
2 thoughts on “Klaaslapsed”